Sel aastal mängis sektoris rolli COVID-19-ga kaasnev majandussurutis, kuid selle kaugeleulatuvaid mõjusid on veel raske hinnata. Tööpuudus on viimase aasta jooksul sektoris kasvanud, seda just metalli- ja masinatööstuses. Võrreldes varasema aastaga on veidi vähem tööpakkumisi, aga langus pole nii suur kui mõnes muus sektoris.

Kindlasti ei jää aga töötleva tööstuse inimesed kauaks tööta, eriti kui nad end veidi täiendavad, uusi oskusi õpivad. Neid inimesi on aga alati tööturul otsitud, siit väike vihje ka tööandjale – just praegu võib olla õige hetk hoopis värvata, sest tööturul on vabanenud inimesi, keda varem ei olnud võimalik endale saada.

Tööjõupuudus on olnud töötleva tööstuse toodangu kasvu pidurdav oluline tegur. Viimase kuue aasta jooksul on töötlevas tööstuses märkimisväärselt kasvanud renditööjõu kasutamine. Kümnendi alguses eelmisest majanduskriisist väljudes tõusis töötleva tööstuse keskmine palgatase Eesti keskmisest kiiremini. Viimastel aastatel on kasvutempo võrreldes Eesti keskmisega aeglustunud. Kõik need näitajad kokku viitavad sellele, et kui töötlevas tööstuses ei toimu lähiajal suuremaid struktuurseid positiivseid muutusi, võib vajalike kompetentsidega töötajate leidmine osutuda tulevikus raskeks.

Tulevikus on töötlevale tööstusele eelkõige vaja töötajaid, kes saavad hästi hakkama kõrgtehnoloogiliste seadmetega ja kellel on teadmised keskkonnasäästlikkuse valdkonnas ning optimeerimisoskus, tehniliste kompetentside kõrval ka meeskonnatöö- ja eneseväljendusoskus.

Töötleva tööstuse arengut mõjutavad eriti sellised muutused nagu digitaliseerimine ja automatiseerimine, sotsiaaldemograafilised muutused, rohepööre, maailmaturgudel toimuv ning töökultuuri teisenemine.

Töötukassa toetab töötleva tööstuse erialadel õppimist, tasemeõppes osalemise toetust saavad nii need, kes praegu tööd otsivad, kui ka need, kes tahaksid töö kõrvalt kooli minna. Toetus on sel aastal 292 eurot kuus, lähemalt saab uurida lehelt www.töötajaõpi.ee.

Kasutatud töötukassa ja OSKA uuringu andmeid.