VALDKOND | IT ja side
Aasta graafik on nagu Ameerika mäed – tööpakkumiste arv kõikus rohkem kui teistes sektorites ja liikus kord kiiresti üles ning siis jälle alla. Kokkuvõttes vabade töökohtade arv varasema aastaga võrreldes aga eriti ei muutunudki. Kõikumised liikusid samas rütmis koroonanumbritega.
Märtsis ja aprillis kasvas tööpakkumiste arv infotehnoloogia ja side sektoris. Suvel, kui koroona taandus, kahanes ka vabade töökohtade arv. Sügisel hakkasid tõusma nii koroonanumbrid kui ka vabade töökohtade arv. IKT-sektor on kiire, dünaamiline ja võimalik, et selle sektori töötajadki käituvad samamoodi, kiirel ajal tehakse kiireid otsuseid. Kokkuvõttes oli selles sektoris n-ö jäme ots ikkagi töötaja käes ja just selles sektoris kasvas ka kriisiaastal keskmine palk kõige enam – 9,9%.
IKT-sektori töötajad on reeglina hästi tasustatud. Sektori keskmine palk on Eesti ettevõtete keskmise palgaga võrreldes oluliselt kõrgem. Kuna IKT-sektori tööhõive on koondunud peamiselt Tallinnasse ja Harjumaale, siis võib olla see ka põhjuseks, miks isegi selles sektoris möödunud aastal tööpuudus kasvas. Just Harjumaa on seekord saanud kriisis rohkem kannatada.
Tööandjatele on see aga võib-olla isegi hea uudis, sest IT tööturul on aastaid kestnud armutu võitlus. Pidev töötajate üle ostmine, koolipingist töötajate värbamine jne. Töötukassa sügisene tööjõuvajaduse baromeeter näitas, et aastaga on põletav tööjõupuudus IT-sektoris veidi leevenenud. Samas – olukord on ajutine ja isegi praegu, keerulisel ajal, on näiteks tarkvaraarendajatest jätkuvalt väga suur puudus.
Töötukassa tööjõuvajaduse baromeetriga saab tutvuda aadressil www.tootukassa.ee/baromeeter.
Kasutatud töötukassa ja OSKA uuringu andmeid.
