Majandusnäitajate poolest on valdkond ebaühtlane, märkimisväärsed erinevused tegevusalade vahel ilmnevad nii tööviljakuses, tööjõu voolavuses kui ka palgatasemes. Jaekaubandus on tegevusalade võrdluses üks suurima voolavusega aladest, hulgikaubanduses on näitaja keskmisest veidi madalam.

Juba enne kriisi olid pikemaajalised prognoosid sellised, mis näitasid, et sektoris väheneb hõivatute arv, seda eriti teenindustöötajate arvu vähenemise tõttu – põhjuseks uued digilahendused. Suurim on vähenevate töökohtade osakaal teenindus- ja oskustöötajate ametirühmas.

Viimane aasta on olnud selles sektoris suurte kaotuste ja suurte võitude aasta. Ühelt poolt olid paljud poed olukorras, kus uksed tuli piirangute tõttu sulgeda, teiselt poolt kasvasid üleöö e-poodide tellimused. Suured kaubandusketid ei osanud ilmselt aasta tagasi unistadagi sellisest e-poe kasvust, millega kevadel silmitsi seisti. See aga tähendas, et kiiresti tuli teha muutusi ja muutused tähendavad, et oli ka inimesi, kes kaotasid töö.

Viimase aasta jooksul on selles sektoris olnud oluline vabade töökohtade arvu langus. Langes ka keskmine palk – 9,7%. Kui aastal 2019 oli töötukassal jae- ja hulgikaubanduses keskmiselt vahendada 748 tööpakkumist kuus, siis eelmisel aastal oli see number 613. Järsk tööpakkumiste arvu langus oli just kriisi alguses – aprillis –, mil vabade töökohtade arv langes enam kui poole võrra. Samas otsiti kiirel ajal juurde inimesi, aga nad polnud enam klassikalised klienditeenindajad, oli vaja pigem logistikuid, komplekteerijaid, kullereid. Töötukassa käivitas kevadel ka ajutiste tööde portaali, et viia kokku inimesed, kes olid ootamatult kodus sunnitud pausil, ja tööandjad, kellel oli kohe vaja ajutist tööjõudu. Portaali külastas üle 27 800 inimese.

Kasutatud töötukassa ja OSKA uuringu andmeid.

Jaga
Kommentaarid