VALDKOND | Ehitus

Ehitussektor on tööjõu vajaduselt Eestis üks muutlikumaid valdkondi, mis pakub tööd igale kümnendale tööga hõivatud inimesele. Valdkonna üldist arengut ja hõivatute arvu muutust mõjutab majanduse tsüklilisus, riiklikud ja Euroopa Liidu toetusfondide investeeringud ning naaberriikides püsiv suur tööjõunõudlus ja kordades kõrgem palgatase.

Selle valdkonna eripära on tundlikkus kõikumiste suhtes majanduses – parematel aegadel ehitustegevus aktiveerub ja keerulisematel aegadel lükatakse investeeringuid edasi.

Mis juhtus eelmisel aastal? Ehitus on sektor, kuhu kriis jõuab viivitusega. Nii oli see eelmisel korral ja tundub, et sama muster kordub ka nüüd. Nende inimeste arv, kelle viimane töökoht oli ehitus, hakkasid töötukassasse arvele tulema 2020. aasta teises pooles. Terve aasta jooksul tuli arvele üle 11 100 inimese, kelle viimane amet oli seotud ehitussektoriga.

Aasta jooksul vähenes ka veidi vabade töökohtade arv ehitussektoris, aga kukkumine polnud nii suur, kui võiks lisandunud töötute pealt eeldada. Vabanenud tööjõud tõi aga muutuse tööjõuvajaduse baromeetris – kui enne oli ehitussektori töötajatest pigem puudus, siis nüüd on see sektor tasakaalus.

Mis saab edasi? Prognoosi kohaselt lähima kümne aasta jooksul hõivatute arv ehitusvaldkonnas ei muutu. Prognoosi järgi vajab ehitusvaldkond aastas umbes 880 uut töötajat, kellest 385 on spetsialisti ja 495 oskustöötaja tasemel.

Ehituse osa meie riigi majanduse SKP-st on ligi 8%. Kui vaadelda ehitusalal töötajate soolist osa, siis ehitusmasinatel töötajatest on ligikaudu 100% mehed. See sektor peab tõsiselt mõtlema, kuidas „võistelda” õppijate saamiseks teiste, populaarsete erialadega, nagu seda on IT või keskkonnatehnika, mis haaravad endale üha suurema osa gümnaasiumide lõpetajatest. Oma panuse, et meelitada noori ehitusse, annab ka töötukassa. Ehitusvaldkonna erialade õppimise eest on võimalik tasemeõppetoetust saada nii töötaval kui ka tööd otsival inimesel. Lähemalt saab koolide, erialade ja toetuse kohta uurida lehelt www.töötajaõpi.ee.

Kasutatud töötukassa ja OSKA uuringu andmeid.