Tervishoiu kutsealade esindajad töötavad Eestis kokku ligi paaris tuhandes ettevõttes. Valdkonna tööjõud on eripärane: selles domineerivad naised, tööjõud on tööealise elanikkonna keskmisega võrreldes oluliselt kõrgemini haritud, vanusstruktuur on kaldu vanemaealiste poole.

Tervishoiuvaldkonnas hõivatute keskmine vanus on kõrgem kui tööjõu puhul keskmiselt. Seega on uute töötajate järelkasv väga oluline ja võimalik, et ootamatu tähelepanu aastal 2020 tekitab noortes ka soovi ning huvi mõelda õppimise valikul rohkem ka tervishoiualade peale.

Ei ole väga üllatav, et tööpakkumiste arv tervishoiusektoris eelmisel aastal kasvas ja kasvas oluliselt, eriti aasta teises pooles. Kui keskmiselt oli töötukassal aastal 2019 vahendada kuus 188 tööpakkumist, siis eelmisel aastal oli see number üle 200 ja detsembrikuus lausa 300. Terav tööjõupuudus oli enne vaktsiinide saabumist, kui paljud töötajad pidid olema eneseisolatsioonis või olid haigestunud. Töötukassa suhtles sel ajal igapäevaselt tervishoiuasutustega ja leiti mitusada ajutist abilist, alustades hooldustöötajatest ning lõpetades haiglate õdedega. Praegu on paljud neist tähtajatul ametikohal.

Tööjõuvajaduse baromeeter näitab, et selles sektoris on jätkuvalt töökäsi pigem puudu kui üle ja kindlasti on tegemist valdkonnaga, kus tööd jagub ka kaugemas tulevikus. Pikaajaliselt mõjutavad tervishoiusektori arengut nii demograafilised muutused, sotsiaalsed ja poliitilised faktorid kui ka tehnoloogia areng ning innovatsioon teenuse pakkumises. Pidevad edasiminekud ravis võimaldavad parandada inimeste eluiga ja heaolu. Eluea pikenedes ja elanikkonna vananedes kasvab vajadus raviteenuste järele.

Kui tegutsed tervishoiuvaldkonnas ja otsid töötajaid, siis uuri kindlasti, kuidas töötukassa saab sind aidata ning tule töömessile www.toomess.ee.

Kasutatud töötukassa ja OSKA uuringu andmeid.

Jaga
Kommentaarid