Aeg, mil kaabli- ja sidepakkujad seisavad ühe, traditsioonilise teleprogrammi tootjad teise ja voogedastusteenuse edastajad kolmanda mätta otsas, on jäädavalt möödas. Piirid nende teenususte vahel hägustuvad ja kipuvad kokku sulama. Veel enam, telekommunikatsioonifirmade ja telejaamade koostöö on senisest olulisem ja järjest enam ühendatakse jõud ka sisutootmise suunal. Nii näemegi, et traditsioonilised telekommunikatsioonifirmad tulevad välja oma videokeskkondadega (näiteks Elisa HUUB ja TeliaTV) või isegi telekanalitega (näiteks Telia Inspira) ja meediakontsernid ning traditsioonilised telejaamad nagu näiteks Disney, Fox, TV3 Grupp ja ka Rahvusringhääling käivitavad enda striimimisteenuseid. Kõrvalt pakuvad konkurentsi veel eraldiseisvad striimingu-keskkonnad eesotsas Netflixiga. Korraga tuleb olla igal pool ja teha seda hästi.

Meedias armastatakse tihti arvustada erinevate telekanalite programme ja tippsaateid, uuemal ajal võrrelda ka striimimisteenuste valikut ja kasutusmugavust. See on igati arusaadav, sest teletegemise kõige nähtavam ja tähtsam osa ongi see, mis jõuab lõpuks televaataja elutoa ekraanile. Tegeledes igapäevaselt teleäri köögipoolega, võin kinnitada, et lisaks sisule muutub aina olulisemaks ka see, kuidas tagada nö lõpptoote kõrge tehniline kvaliteet. Mida rohkem on meil erinevaid saateid, seriaale ja filme ning nutivahendeid, mida nende vaatamiseks kasutatakse, seda laiem peab olema ka toru, et kõik läbi mahuks. See toru ei tähenda ainult tuppa tulevat kaablit, vaid ka suure läbilaskevõimega valguskaablit, mille kõrval on kasvav trend sisu tarbimine läbi õhu leviva interneti.

Eesti 5G turule laienemist plaaniva telekomioperaator Bite Groupi tegevjuht Nikita Sergienko ütles hiljuti Geeniuse portaalile, et uue põlvkonna 5G mobiilivõrku läheb tarvis selleks, et tagada kodukliendile piiramatu mahuga interneti ja televisiooniteenus ning seda ükskõik, missuguses seadmes. Me ei ela enam ajal, kus elutoa nurgas on vaid üks televiisor, mis näitab kindlat arvu kanaleid. Me elame ajal, kus igal pereliikmel on nutitelefon, võib-olla tahvelarvuti ja kus televiisorist tuleb nii lineaarprogramm kui ka Netflix, Go3, Jupiter ja teised voogedastusplatvormid. Muutunud aeg, mis sai veel suurema hoo sisse pärast koroonakriisi, nõuab paremat kasutajakogemust ning kõrgematele standarditele vastavat tehnilist võimekust, kuna kodust on saanud paljude jaoks ka kool ja kontor.

Nagu alguses mainitud, ongi siin edukamad need, kes suudavad korraga pakkuda nii side- kui ka sisuteenust. Ühelt poolt on kõik-ühest-kohast lahendus mugav lõpptarbijale, kes ei pea ühe pakkuja juurest teise juurde sõeluma ning ei saa igakuiselt hulgaliselt erinevate pakkujate väikeseid arveid. Teisalt võimaldab see pakkuda kliendile paremaid hindu ja kvaliteetsemat teenust, kuna üks osa kõrvalkulu on konstantse väärtusega, olenemata sellest, kas pakud kliendile üht või mitut teenust üheaegselt.

Televisioon on endiselt mõjukas

Arvestades kui palju räägitakse Netflixist, HBO-st ja teistest voogedastusplatvormidest, võib kerkida küsimus, kas tava-televisiooni ehk lineaartelevisiooni veel keegi üldse vaatab. Võin kinnitada, et teleri vaadatavus on Eestis endiselt kõrge ja stabiilsena püsinud juba läbi kahe aastakümne, ulatudes kogu elanikkonna seas ligi 4 tunnini päevas. Selle kõrvale on kasvanud juurde sisu tarbimine mobiilis ja arvutis, mis tähendab, et keskmine eestlane ei ole kunagi varem nii palju audiovisuaalset sisu tarbinud kui täna.

Viimase viie aasta jooksul on Eestisse tekkinud pea kümmekond striiminguteenust ja plahvatuslikult on kasvanud nii sisu kättesaadavus kui ka maht. Küll aga ei suuda voogedastus hetkel veel asendada kohalolu tunnet, mida pakub traditsiooniline televisioon. Suursündmusi, uudiseid, sporti ja aktuaalseid ajakirjanduslikke saateid tarbivad inimesed endiselt lineaarselt, seda eriti praegusel ajal, kus valdav osa füüsilistest kultuurisündmustest ei toimu. Ajalisus pole televisioonist kuhugi kadunud. Nii nägime ka just värskelt TV3 eetris olnud Meghan Markle'i ja prints Harry eksklusiivse intervjuu edu, mis tõi sajad tuhanded televaatajad sellest osa saama just reaalajas.

Televisioon omab ühiskonnas jätkuvalt olulist mõju. Ehkki kõikvõimalikke saateid on määramatult palju rohkem kui 20-30 aastat tagasi ja teleturg on killustunum kui kunagi varem, suudab kvaliteetne osa televisioonist endiselt dikteerida agenda, millest ühiskonnas räägitakse. Seda nii enne kui ka pärast saate eetrisse minekut ning ka selle ajal. Mõelgem kasvõi uuriva ajakirjanduse saadetele nagu „Pealtnägija" või „Laser", õhtustele meelelahutussaatele nagu „Suur Pühapäev" või „Duubel" või viimaste aastate suurimatele teleprojektidele „Su nägu kõlab tuttavalt", „Eesti laul" või „Maskis laulja". Uudisteportaalid kubisevad lugudest, mis telesaateid kajastavad, lahkavad või ka edasi arendavad.

Muidugi on ka striimimisteenustel oma aeg ja koht ning rolli mängib mugavus. Siiski tooksin välja erinevuse lineaartelevisiooni järelvaatamise ja striiminguteenuse vahel. Sellest viimase puhul otsivad vaatajad enamasti üles meelepärase sarja ning vaatavad ühe jutiga kõik episoodid läbi. Järelvaatamist kasutatakse pigem juhul, kui reaalajas polnud võimalik teleprogrammist osa saada. Suurem osa järelvaatamisest koguneb just samal või saatele järgneval päeval. Siiski, sooviksin rõhutada, et järelvaatamine moodustab täna Eestis keskmiselt 11 protsenti kogu elanikkonnast ja 14 protsenti sihtrühmas 15-49, millest järeldub, et tegemist pole massidega. Mõistagi on siin konkreetsete kanalite ja programmide vahel erinevused. Küll aga saab öelda, et järelvaatamine toetab lineaartelevisiooni ja hoiab vaatajad neile huvipakkuvate telesaadete käekäiguga kursis.

Räägitud on ka seda, et inimesed võiks tulevikus ise oma teleprogrammi kokku panna. Pean seda vähem tõenäoliseks, sest inimesed on loomult mugavad ja ilmselt on need pigem vähesed, kellel selleks ka aega jätkub. Küll aga arendavad kõik striiminguteenuse pakkujad välja soovitusprogramme, mis annavad kasutajale ette nö eelvaliku, mis lähtub konkreetse kasutaja huvist ja varem vaadatud sisust.

Tuleviku televisioon on paras kirju kompott, kuhu mahuvad sõbralikult koos nii striiminguteenus kui ka lineaarne televisioon. Mõlemad täiendavad teineteist ja pakuvad rohkelt võimalusi meelelahutuseks omale sobival ajal ekraanist ja asukohast sõltumata. Ja kõik pakkujad püüdlevad sinnapoole, et saada kogu teenuseahela lülid oma kontrolli alla. Tuleb olla igal pool ja igal ajal kättesaadav ning käia tarbijakäitumise muutustega kaasas. Seda toetab kahtlemata viienda generatsiooni mobiilside tehnoloogia, mille eesmärk on luua kiiremaid ühendusi, et plahvatuslikult kasvanud sisu tarbimist teenindada.