Tallinna Sadam üllatab mitmekülgsuse ja uuendusmeelsusega

Tallinna Sadam on viimastel aastatel ettevõttena kiirelt arenenud mitmel rindel: edukalt on tööle pandud saartevaheline parvlaevaliiklus, valminud on kaasaegne reisijaterminal D ja kasutusele on võetud mitmeid nutikaid tehnoloogilisi lahendusi klientide mugavamaks teenindamiseks ning keskkonnasäästu tagamiseks. Rääkimata Vanasadama ümbrusesse planeeritavast kinnisvaraarendusest.

Tallinna Sadama personalijuhi Kerli Leppoja sõnul kuuleb ta seetõttu Tallinna Sadamaga värskelt liitunud inimestelt tihti tagasisidena positiivset üllatust, kui mitmekülgne tegelikult ettevõte on ja kuivõrd palju võimalusi on siin töötades teha ainulaadseid ning tervele Eestile suure majandusliku mõjuga asju.

„Tänapäevane sadam on lisaks füüsilisele mereväravale ning infrastruktuurile ka kombinatsioon uuenduslikest IT-lahendustest, nagu digitaalsed parvlaevapiletid ja Targa Sadama süsteem, ning jätkusuutlikku keskkonda loovatest algatustest, nagu koostöös Rohetiigri projektiga ringmajanduse arendamine ja uute keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõtmine,“ lisas Leppoja.

Sadamas luuakse ainulaadseid lahendusi

Personalijuhi sõnul ongi mitmekülgsus, uuendusmeelsus ning tehnoloogia märksõnad, mis eraldi ja kombinatsioonis kõige paremini iseloomustavad tööd Tallinna Sadama kõikides erinevates valdkondades. „Hoiame ennast alati uutele ideedele avatuna ja seetõttu on eriti hea meel, et viimastel aastatel on meile veel juurde tulnud ning kindlasti tulevikuski lisandumas inimesi, kel on palju tarku mõtteid ja ideid, kuidas sadamat ning siinseid teenuseid edasi arendada. Meie eesmärk on anda kõigile väärt ideedele võimalus ja aidata need ellu viia,“ ütles Leppoja.

Üks valdkond, kus on viimasel ajal palju toimumas, on energeetika. Sadama energeetikaosakonna juhataja Taavi Tilk kinnitab omalt poolt, et rutiini tema veel tunda saanud ei ole. „Tegeleme siin tõepoolest kõigega alates 110-kilovoldistest elektrivõrkudest ning vee- ja kanalisatsioonivõrkudest ning lõpetades hoonesiseste automaatikaga juhitud tehnovõrkudega. Samas on alati käsil mitmed arendusprojektid, mis nõuavad lahenduste leidmiseks palju juurde õppimist ja pealehakkamist. Sest ega meil väga palju valmislahendusi võimalik kasutada ei ole, peame kõik tehnoloogiad enda jaoks sobivaks kohendama,“ kirjeldas Tilk.

Energeetikaosakonna juhataja Taavi Tilk

Tilk tõi näite Vanasadamasse rajatavast kruiisiterminalist, mis kasutab täiesti uudset mereveekütte lahendust. „Meie töötajad rääkisid lõpliku lahenduse puhul väga palju kaasa ning selle tulemusel disainis tootja meie jaoks unikaalse süsteemi, mis aitab terminalil hakkama saada väga väikeste kütte- ja hoolduskuludega. Saadud kogemust püüame ära kasutada ka kogu Vanasadama kinnisvaraarenduses ja uurime, kas see võiks ka seal ära tasuda,“ selgitas ta.

Sadam otsib võimalusi vesinikuenergia lahenduste kasutamiseks

Hiljuti ühendati Vanasadamas võrku ka Eesti esimesed kaldaelektri lahendused, millega sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutades vähendada laevamootorite heitgaase, mürareostust ja kütusekasutust. „Tegemist oli äärmiselt nõudliku projektiga, sest see põhines 11-kilovoldisel pingel, mida tuli rakendada tingimustes, kus vesi ja meresool võivad palju kahju teha. Nüüd vaatame aga juba sinnapoole, kas saame kaldaelektrit kasutada ka kruiisilaevade puhul, mis vajavad juba mõnevõrra teistsuguseid lahendusi,“ sõnas Tilk.

Kolmanda olulise arenguprojektina tõi sadama energeetikaosakonna juht välja kogu vesinikutemaatika. „Vesinikul põhinevad energialahendused on meil selgelt laual. Esialgu vaatame, kas ja kuidas me saame seda tehnoloogiat enda jaoks ära kasutada. Üks võimalus on parvlaevad, mis tulevikus võiksid vesinikul töötada,“ ütles Tilk ja lisas, et ka laiemalt on sadam alati aldis uuendustega kaasa minema. „Peame oluliseks, et enne lõplikku otsustamist me vähemalt tunnetaksime teema ja potentsiaali ära. Usun, et sellise mõtteviisi tõttu on paljud uuendused meil ka käiku läinud.“

Personalijuhi Kerli Leppoja sõnul ongi seetõttu nende jaoks ettevõttesse uute inimeste otsimise juures kõige olulisemaks just sarnane suhtumine. „Kui on julge pealehakkamine, valmisolek uusi teemasid endale selgeks teha ja lõpule viia, siis Tallinna Sadam saab omakorda vastu pakkuda võimalust teha suure haardega mitmekülgset ja arendavat tööd ning igakülgset tuge kogenud kolleegidelt,“ ütles Leppoja.

Lisaks sellele on Tallinna Sadamas oma töötajatele väärikas motivatsioonipakett. Kuna ettevõttes on rakendatud tulemusjuhtimise süsteemi, siis lisandub põhipalgale kord aastas ka tulemustasu, mis sõltub ettevõtte üldistest tulemustest ja iga inimese isiklike eesmärkide täitmisest. Samuti laienevad töötajatele ametiühinguga sõlmitud kollektiivlepingu hüved.

Sadam on parimate tööandjate tipus

Täiendavalt tavapärasele 28-päevasele puhkusele on Tallinna Sadama töötajatel osana tervise- ja heaoluprogrammist võimalik kasutada talvekuudel lisaks 7 kalendripäeva pikkust puhkust, et tegeleda talispordiga või lihtsalt puhata.

Leppoja sõnul on nende jaoks oluline panustada just inimese tervise hoidmisesse. „Lisaks juba paljudes ettevõtetes sisse seatud spordikulude kompenseerimisele, tervisekontrolli võimalustele ja gripi vastu vaktsineerimistele mõtleme ka selle peale, kuidas tervisekriisis inimesi toetada. Näiteks pakume töötajatele võimalust teha COVID-19 antikehade testi, pakume tuge vaimse tervise teemadel abi saamiseks ning üritame virtuaalsete ühistegevuste ja tervislike meenete abil sellest ebatavalisest olukorrast tingitud tööstressi maandada,“ loetles Leppoja töötajate tervise hoidmiseks tehtavaid pingutusi.

Tänu oma töötajate heaoluks tehtavatele pingutustele ja mitmekülgseid väljakutseid pakkuvale tööle troonib Tallinna Sadam jätkuvalt Eesti mainekamate tööandjate tipus. Viimase uuringu järgi oli ettevõte maineuuringu pingereas tööandjate seas viiendal kohal. Positiivsena tuuakse välja just seda, et Tallinna Sadamas on huvitavaid töökohti ja rohkelt vaheldusrikkust. Samuti on inimeste jaoks oluline, et tegemist on stabiilse tööandja ja jätkusuutliku kuvandiga.

Tallinna Sadamas töötavad tehnoloogia ja IT valdkonnas:

• GISi peaspetsialist
• Energiamajanduse peaspetsialist
• Peaenergeetik
• Veemajanduse peaspetsialist
• Ehituse projektijuhid ja geodeedid
• IT-süsteemide ja -rakenduste arhitektid ning administraatorid
• IT-arenduste projektijuhid