Tallinn hakkab tallinlastele hüvitama esimest haiguspäeva
(8)
Meede hakkab kehtima homsest ning Tallinn maksab esimese haiguspäeva eest inimesele 30 eurot. "Lähtume sellest, et praegu on haigekassa poolt Tallinna elanikule makstav haigushüvitise päevamäär 26,7 eurot," selgitas Kõlvart pressikonverentsil.
"Teatavasti on praegu suur probleem viiruse levik töökohtades," avas Kõlvart otsuse tagamaid. "See on seotud ka sellega, et inimesed käivad sümptomitega tööl - kusjuures see ei ole rahvuslik probleem, see on sotsiaalmajanduslik probleem."
Esimese haiguspäeva hüvitamine hakkab kehtima neljapäevast (25. märts) ja hüvitamiseks saab hakata esitama taotlusi 15. aprillist. Esialgse plaani järgi hüvitab Tallinn sedasi esimest haiguspäeva aprilli lõpuni, vajadusel meedet pikendatakse.
Toetuse saamiseks peab inimene olema registreeritud Tallinna elanikuks.
Kui palju see linnale maksma läheb? Keskmiselt alustatakse Tallinnas ühes kuus 25 000 töövõimetuslehte. See tähendab, et ühes kuus võib toetusmeetme hind kujuneda kuni 750 000 euro suuruseks.
Koroona tõttu kehtestatud haiguslehtede hüvitamise korra järgi saab töötaja hüvitist teisest haiguspäevast. Teisest viienda päevani maksab seda tööandja ja kuuendast päevast hakkaab hüvitist maksma haigekassa. Hüvitise määr on 70% inimese eelmise aasta töötasu päevamäärast.
Sotside eelnõu: maksta haigushüvitist esimest päevast üleriigiliselt ja sajaprotsendiliselt
“Kui inimene panustab viiruse leviku piiramisse, siis ei ole tema sissetulek see, mis peab löögi all olema,” kommenteeris sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu riigikogu liige Riina Sikkut nädalavahetusel Delfile . Eriti keeruline on tema sõnul madalama palgaga inimestel. “Kui nad ei saa esimesel päeval hüvitist ning järgmistel 70%, siis on see kahenädalane kaotus neile väga suur,” sõnas Sikkut.
Sikkuti sõnul peaks haigushüvitise katma riik. “Kui tööandjal on näiteks üks koroonpositiivne ning kümme lähikontaktset, siis peab ta neile kõigile asenduse leidma. Samuti maksma töötasu asendajatele ning hüvitist enda töötajatele. Neile langeb finantsiliselt liiga suur koormus,” tõdes Sikkut. Nende hinnangul oleks see riigi täiendavale 12 miljonile juurde 8,5 miljonit.
“Võrreldes lisaeelarve palgatoetuse skeemiga, on see summa ikka oluliselt väiksem,” selgitas Sikkut. “Mida kiiremini saame nakkuse kontrolli alla, seda enam vähenevad oluliselt ka haiguspäevade hüvitiste kulud,” lisas ta.
Haigushüvitiste eelnõud arutatakse aegamisi koos lisaeelarve vastuvõtmisega. “Paari nädala jooksul menetletakse see ära ja enne aprilli keskpaika on selgus käes, mis saab haiguspäevadega,” ütles Sikkut.
Norstat viis arutellu tuleva eelnõu jaoks läbi küsitluse, kus osales kokku 1000 inimest, kellest 711 töötavad. Uuringust selgus, et iga neljas töötaja tõdeb, et tema kolleeg on käinud viimase aasta jooksul haigusnähtudega tööl.
