Õpetajate vähesus ning kasu õpilastele. Hobiõpetajad võivad olla meie haridussüsteemi tulevik
(125)
Koolid soovivad näha oma kooliperes entusiastlikke ja pühendunud inimesi ning üldjoontes on tagasiside hobiõpetajatele olnud enam kui positiivne. Eelkõige on õpetajate näol tegemist spetsialistidega, keda kool usaldab, ega tahagi liigselt kontrollida. Leitakse, et programm rikastab koolielu, muudab tunde praktilisemaks ja aitab noortel haridust maailmaga paremini siduda ning enese arendamise mõttekusest varakult aru saada. Pea kõik koolid, kes tagasiside andnud on, soovivad praeguseid hobiõpetajaid rakendada ka järgmisel aastal. Veel parem, koolid soovivad spetsialistidega sõlmida lepinguid pikemaks ajaks, et nende panus õppetöösse jätkuks. Vastastikune kogemus on positiivne ning samal arvamusel on ka õpetajad.
Tundidesse süstitakse värskust kaasaegsete teemade, digivarade ja tänapäevase haridustehnoloogia kasutamisega. “See elavdab õpilasi, nad tulevad teemadega lihtsasti kaasa ning tahavad osa saada sellest energiast, mis uute õpetajate ja teemadega kaasas käib,” meenutab oma kogemusi Loova Tuleviku Koolis ajalooõpetajaks olnud Kristi Paatsi, kelle põhitöö on Kalamaja Muuseumi juhataja amet. Oluline on ka see, et spetsialistide näol on tegu värskete ja uute inimestega. “Algselt ei tea õpilased, mida oodata ning see on nende jaoks põnev. Kooliväline taust on oluline ning ka see, et õpilaste suunal puuduvad eelnevad hoiakud,” lisab Katrin Tammar, kes õpetab Võnnu Keskkoolis psühholoogiat.
Paindlik võimalus õpetada teeb asja atraktiivseks
“Minu jaoks on atraktiivne see, et ma läbin õppeaine ja kooliaasta ühe klassiga. See tähendab mulle ühe tunni andmist nädalas, mida saan teha oma põhitöö kõrvalt,” kommenteerib Hanno Tomberg, TalTechi avatud ülikooli juht, kes paralleelselt õpetab Saue Gümnaasiumis ainet globaliseeruv maailm. Peamine põhjus, miks Edumusega liitutakse ongi see, et programm on paindlik ning ei nõua liialt aega. Üks tund nädalas, ühele klassile ja ühe õppeaasta jooksul on piisav, et anda oma panus motivatsiooni tõstmisel õpetajates ja eelkõige õpilastes ning miks mitte, toita oma varjatud missioonitunnet. “Olen pikalt olnud järeleaitaja ja eraõpetaja lastele, minu jaoks on õpetamine elu osa. Tundub, et probleemid koolides on jäänud läbi aja samaks ning see on hea võimalus veenduda, et need probleemid jätkuvad või teisalt tõdeda, et olen ise asjadest valesti aru saanud,” räägib Tammar.
Siiski tõdevad õpetajad, et nii lihtne see päris ei ole. Tunni andmine ei ole probleem, kuid juba ühe tunni ettevalmistamisega kaasneb märkimisväärne hulk eeltööd. “Ettevalmistamine võtab mul 4 kuni 5 tundi. Tegemist on valikainega, mille materjali pean ise kokku panema. See tähendab infoallikates kaevamist, õppematerjalide ja ülesannete otsimist, mida teen oma nädalavahetuste ja õhtuste aegade arvelt,” lisab Tomberg.
Enne klassi ette minemist läbivad õpetajad koolituse, mis selgitab ühe tunni või õppetsükli ülesehitust ja kuidas 45-minuti sisse ära mahutada teadmised nii, et õpilane suudab need vastu võtta. “Ettevalmistus on raske, minu kooli (Võnnu Keskkool) puhul on ees kindel ainekava ja teemad, mida peab läbima. Sellega koostöös panen kokku plaani, milliseid teemasid käsitleda ning mõtlen välja aktiivõppemeetodi selleks, et õpilased saaksid sellest maksimumi,” kirjeldab Tammar tundideks ettevalmistamist.
Koostöö on vastastikune
Peamine, mida spetsialistid välja toovad on see, et nad tajuvad, kuidas üks õpilane mõtleb. Oluline on märgata seda, mis on noorte jaoks huvitav või millised teemad nii väga peale ei lähe – saada aru, mis on noorte jaoks põnev ja teha see nende jaoks atraktiivseks. “Kuna ma olen TalTech-i avatud ülikooli juht, teen tööd kooliõpilastega, eksami- ja tehnoloogiakooli kursustega, siis on see mulle andnud teadmisi, kuidas tänased abituriendid mõtlevad,” ilmestab Tomberg olukorda. Muuseumis töötava Kristi Paatsi jaoks on oluline aru saada, kuidas ajalooõpet paremini muuseumi töösse integreerida: “Ma olen oma tööst paremini aru saanud ning sidustanud muuseumi haridusprogramme aine- ja õppekavaga, et need üksteist toetaks.”
Õpilaste jaoks on jällegi oluline see, et neid kuulatakse, nendelt küsitakse arvamust päevakohastel teemadel ning nad saavad oma õppetöö kulgu ja teemasid ise määratleda. “Tähtis ja värskendav kogemus on see, et õpilaste käest küsitakse, kuidas nad tahaksid läheneda, et teema endale selgeks saada,” nendib Tammar. Sama toob välja Edumuse eestvedaja Maria Rahamägi, kelle arvates saab tuleviku haridussüsteem olema valikuterohke ja õpilase keskne: “Valikainete osakaalu peaks koolis tõstma. Seda selleks, et õpilased saaksid oma huvisid juba üldhariduskooli tasemel avastada ja neid edasi arendada. Õpilased saavad nendest valikainetest inspiratsiooni ja näevad ära, mida tähendab endast näiteks tarkvaraarendus või meedia, ajakirjandus.” Enamasti ongi just valikained need, mis õpilasel enda õpiteed kuidagi määratleda lubavad.
Süstib haridusse värskust
Üldiselt levib arvamus, et Edumuse programmil on potentsiaali Eesti koolidesse ja haridusele uuendust tuua. Tombergi arvates on projekti suur pluss see, et enamus spetsialistidest, kes täna koolis mingeid aineid õpetavad, on ise selles vallas eksperdid: “Väga paljud neist töötavad näiteks juhtivatel kohtadel eraettevõtetes. Neil on olemas praktilised teadmised ning kui tänased noored füüsika tunnis küsivad spetsialistilt, kuidas mingi asi elektroonikas käib, siis ta saab seda läbi oma töise kogemuse õpilasele tagasi anda.”
“Kui ma eelmisel sügisel lugesin, et oleme hobiõpetajad, kes töösse ei pühendu, siis ma julgen väita, et kõik Edumuse õpetajad on tänaseks oluliselt palju panustanud. Kõigi ühine huvi on, et klass, keda me õpetame, oleks kevadel lõpetades targemad, paremad ja lisaks teoreetilistele teadmistele oleks neil ka olulised teadmised päris elust,” arutleb Tomberg ja lisab: “tänased põhikohaga õpetajad on meist kordades tublimad ning suudavad tunde palju huvitavamalt teha, aga arvan, et suutnud teistsuguse vaate anda.” Läbi programmi katsetatakse uusi meetodeid ning kuidas täpselt eesmärgini jõutakse, kujunebki aastate jooksul sammhaaval. Kõik asjaosalised on positiivselt meelestatud ning tundub, et seni on asi ennast õigustanud.
Positiivselt on meelestatud ka investorid. Märt Lume arvab, et Edumuse kasvuvõimalused Eestis on märkimisväärsed, kuna kiirelt arenevate elukutsete professionaale kooli konteksti tuua on kasulik nii neile endile, koolidele kui ka õpilastele. “Arvan, et eeskujud on ühed tugevamad motivaatorid enesearenguks ning seda, et Edumuse õpetajad oma professionaalse tausta tõttu saavad aidata ühendada õpitava pärismaailmaga,” kommenteerib Lume.
