Tõeline kevad läheneb. Kuidas oma auto selleks ette valmistada?
(6)
„Krõbedad talveolud vajavad meie kliimas omi meetmeid nagu näiteks teede igapäevane soolamine või liivatamine. Need kipuvad moel või teisel, autole oma jälje jätma, seades ohtu nii sõiduki eluea kui ka liiklusohutuse tagamise,“ sõnas Circle K autopesu kategooriajuht Jan Osa. Just seetõttu on oluline hooaja vahetudes pöörata sõiduki hooldamisele erilist tähelepanu.
Põhjalik autopesu
Tänavune senisest pikem ja lumisem talv on põhjustanud teedel suuremat soola ja kemikaalide kasutamist, mis jätab oma jälje ka sõidukitele. „Talvistelt teedelt on auto pinnale koos pigi ja soolaga kleepunud ka naastrehvidest ja piduritest tekkinud metalliosakesed, mis üheskoos tekitavad auto pinnale pindmist korrosiooni. Seega hakkab ajaga pindmine rooste tungima sissepoole, tekib ka põhjaalune rooste ning kahjustuvad veljed,“ sõnas Amserv Grupi järelteeninduse juht Ahti Aasala.
Roostetamine, värvkatte kulumine ja auto korrodeerumine on aga vaid ühed kaasnähud, mis võivad talvel pesemata jäänud sõidukit tabada. Seetõttu tasub talve lõppedes ette võtta põhjalik autopesu, mille käigus eemaldatakse kõik soola, kemikaalide, naastrehvide metalliosakeste jäägid nii sõiduki kerelt, põhjalt kui ka velgedelt.
„Võimaluse korral tasub seda teha pesulas, kuna auto põhjale kogunevat talvist mustus on käsitsi raske kätte saada. Paljud pesevad kodus sõidukit, jättes kõrvale just auto põhja, mille all olevad detailid on ka ilma kaitsva laki ja värvita,“ sõnas Osa.
Osa lisas, et kevadine autopesu tasub ette võtta päikeselisel päeval, sest ere päike toob hästi esile neljarattalisele kogunenud mustuse ja kõikvõimalikud kriimud.
„Puhtal autol hakkavad kergemini silma ka võimalikud kriimud ja kahjustused, mis talviste jääkonaruste ja roopas teede tõttu on autole tekkinud. Need tuleks kindlasti enne kaitsva vahakihi paigaldamist üle vaadata,“ lisas Osa.
Klaasipuhastajate kontrollimine
Hea nähtavus on ohutu sõidu üks alustalasid. Seetõttu tuleks kevadel kindlasti üle vaadata auto klaasipuhastajate ehk maakeeli kojameeste seisukord, kuna lumine talv on võinud ka neile oma jälje jätta.
Esimeseks ohumärgiks kojameeste väsimisest on triibud klaasil. „See viitab tavaliselt sellele, et klaasipuhasti kummiriba on vigastatud. Märgates esiklaasil aga juba laike, on tõenäoline, et klaasipühkija kummiriba on hoopis katki,“ märkis Amserv Grupi järelteeninduse juht.
Ta tõi ka välja, et kojamehed tuleks välja vahetada ka juhul, kui need kipuvad värisema ja hüplema. Samuti on ohumärgiks klaasipuhastajate pidev kriuksumine. Viimase stsenaariumi puhul soovitab Aasala esmajoones ise püüda kojamehed hoolikalt ära puhastada. „Juhul, kui see ei aita, võib läbi käia ka spetsialisti juurest, kuna kriuksumist võib põhjustada ka vale kaldenurk esiklaasi ja klaasipühkija varre vahel. Sellisel juhul tuleks spetsialistil lasta üle vaadata klaasipuhastite varred ja mehhanismid,“ lisas Aasala.
Klaasipuhastajatel ei tohiks lasta töötada kuivalt, sest harjade ja klaasi vahele jäävad sageli tolm, liiv ja pori, mis kriibivad klaasi ja rikuvad selle läbipaistvuse. „Seega tuleb hoolitseda, et klaasipesuvedelik otsa ei lõpeks ja autos võiks kanistriga olla väike varu, kui see peaks ootamatult juhtuma,“ lisas Aasala.
Jan Osa soovitas aknaid ning klaasipuhastajaid ka regulaarselt pesta kas teenindusjaamas selleks spetsiaalselt ette nähtud puhastuskohtade juures või koduhoovis. „Oluline siinkohal on puhastada nii aknaklaasid kui klaasipuhastajaid kõigepealt veega ning seejärel eemaldada kogu mustus kas lapi või kuivatuspaberiga,“ selgitas Osa.
Auto salongi puhastus
Ahti Aasala märkis, et lume- ja soolasegust ei saa kannatada vaid auto välimised osad. "Saabastega toome ka salongi teehoolduseks kasutatavat soola ja keemiat, mis teeb omajagu kahju salongis olevatele metallosadele, näiteks istmete juhtsiinidele. Samamoodi nagu see põhjustab korrosiooni auto välispindadel, leiab sama protsess aset ka salongisiseselt."
Märgadel mattidel kuivab soola- ja keemiasegu mõne aja pärast ära, jättes endast maha valge jälje ning muutudes aegamisi tolmuks. Salongi ventileerimisel hakkab see ringi lendama, langedes istmetele ja polstritele ning paratamatult hingavad seda sisse ka autos viibijad. Siinkohal on soovitatav kevadel välja vahetada salongiõhufiltri. „Värske filter püüab kinni nii tänavatel üles keerleva tolmu kui ka tärkavas looduses tekkiva õietolmu. Aktiivsöega filter on selle juures veel tõhusam ja säästab salongis viibijat ka mõne tossava eessõitja auto heitgaasidest,“ kirjeldas Aasala.
Rehvide vahetus
Alates 1.märtsist on lubatud suverehvide kasutamine, kuid rehvivahetust ette võttes tuleb esmajoones siiski silma peal hoida ilmaoludel Spetsialistide sõnul on õige aeg suverehvid alla panna siis, kui õhutemperatuur on püsivalt olnud üle +5°C.. Igal autoomanikul on kuni 30. aprillini võimalus ise otsustada, millal ta soovib rehvivahetuse teha. Naastrehvid tuleb suverehvide vastu vahetada hiljemalt 1.maiks.
Võttes suverehvid „talvekorterist“ välja, tuleks üle vaadata, kas neil esineb väsimusmärke – pragusid rehvi külgedel või ebaühtlast kulumist. „Lubatud turvise mustri jääk peab olema vähemalt 1,6mm, kuid sellise mustri jäägiga rehve peab tõenäoliselt hakkama peagi ümber vahetama ning nendega tuleb märgades oludes sõites olla väga ettevaatlik. Seetõttu on soovitatav paigaldada rehvid, mille turvise mustri jääk on üle 2mm,“ sõnas Aasala.
Kui tänavu tuleb osta uued suverehvid, tuleb silmas pidada kolme aspekti. Esimese asjana tuleb arvesse võtta auto tehnilistes andmetes märgitud rehvimõõtu ning koormus- ja kiirusindekseid. Olenevalt sõidustiilist ja vajadustest võiks järgmiseks läbi mõelda, millise segu ning mustriga rehve on tarvis. Viimase valikuna võiks valida hinnaklassi. „Tuntud tootjate rehvid on kindlasti usaldusväärsed ja nende eest tuleb välja käia mõnevõrra kõrgemat hinda. Soodsamas hinnaklassis, kus domineerivad Aasia päritolu rehvid, tuleks arvestada kõrgema riskidega vastupidavuse ja teiste lubatud omaduste osas,“ sõnas Amserv Grupi järelteeninduse juht.
