Kuid kuna COVID-19 levik on hoogne, on Euroopas jõustunud üha uued piirangud ning vaktsineerimiskampaania on plaanitust aeglasem. Seetõttu pole selge, millal ja kas väga vajalik tarbimise kasv saabub.

Ühe Berliinis tegutseva tehnoloogiamõttekoja tegevdirektor Daniel Krupka märkis, et kuna Saksamaa pikendas esmaspäeval koroonapiiranguid, siis ta tühistas aprilliks Läänemere äärde Hiddenseesse perele broneeritud nädalase puhkusereisi.

„Me oleks vist kulutanud 2000 eurot, kuid nüüd seda ei juhtu," ütles ta Reutersile.

„Ehk saame olla tänavu hiljem nädala Hiddensees, kuid ma mõtlen juba selle asemel kodulaenu suuremale tagasimaksele," rääkis ta.

Miljonite sissetulekud on pandeemia tõttu kadunud või ohus, kuid paljud on suutnud tavapärasest rohkem säästa.

Saksamaal tõusis läinud aastal säästumäär rekordkõrge 16,2 protsendini sissetulekutest. 2019. aastal oli number 10,9 protsenti. Prantsusmaal ulatus mullu neljandas kvartalis säästumäär 22,2 protsendini. Sellest kõrgemal oli säästumäär ainult mullu teises kvartalis - 27,5 protsenti. Ka Itaalias ja Hispaanias on säästetud kõvasti rohkem.

Analüütikud ja poliitikud lootsid, et pealesunnitud säästmine käivitab euroala majanduses piirangute kadumisel tarbimisbuumi.

Kuid uued piirangud Saksamaal ja Prantsusmaal varjutavad selliseid lootuseid.

„Mingid ostud ei kordu," ütles Rolf Buerkl GfK instituudist. „Kes ostsid endale esimesel piirangute perioodil uue suure teleri kodukino jaoks või köögiseadmeid, ei korda kuue kuu pärast oste. Sama käib osade teenuste kohta. Ega inimesed ei käi rohkem juuksuris, et teha tagasi piirangute ajal kaotatud juukselõikamise kordi. Sellisel puhul on tegemist pikaajaliselt kaotatud tarbimisega."

Põletav küsimus on uute või pikendatud piirangute kestvuses. See sõltub viiruse kontrolli alla saamisest vaktsineerimise ja muude abinõude abil.

Euroopa Keskpanga ökonomist Philip Lane lausus teisipäeval, et keskpanga tänavuses euroala 4% majanduskasvu prognoosis on juba arvestatud, et piirangud võivad kehtida ka teises kvartalis.