Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (291 SE) muudetakse senist avaliku võimu nõuete jagamise mudelit nii, et sarnaselt eranõude omanikuga võib avalik-õigusliku nõude omanik ise kohtutäituri valida. Samuti muudetakse seadusega kohtutäiturite tasusätteid. Kohtutäituri põhitasu alandatakse 50 protsendile tasumäärast, kui võlgnik täidab nõude maksegraafiku alusel ja maksegraafik sõlmitakse nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Madalam tasu peaks motiveerima võlgnikku lahendusi otsima.

Kehtestatakse uus kohtutäituri ametitoiming, milleks on võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamine. Ametitoiming on mõeldud sissenõudjate abistamiseks nõude sissenõudmise perspektiivikuse hindamisel. Selleks saab kohtutäitur anda sissenõudjale täieliku ülevaate võlgniku vastu algatatud täitemenetlustest, võlgniku majanduslikust olukorrast, mis võimaldaks sissenõudjal otsustada, kas on otstarbekas esitada avaldus täitemenetluse alustamiseks. Ametitoimingu maksumus on 15 eurot ja selle tasub sissenõudja.

Seaduse järgi saab täiteasja menetlemiseks üle anda teisele kohtutäiturile, kui asja on menetletud vähemalt kolm aastat. Kehtiva õiguse järgi saab seda teha siis, kui kohtutäitur on nõuet menetlenud vähemalt neli aastat. Täiteasja üleandmiseks on vaja ülevõtva kohtutäituri nõusolekut ja üleandmine tuleb lõpule viia kolme kuu jooksul arvates kohtutäituri nõusoleku saamisest. Täiteasja esimesena menetlenud kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulud ning asja ülevõtval kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt kohtutäituri tasu ettemaksu. Täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulud nõuab võlgnikult sisse täiteasja üle võtnud kohtutäitur, kes kannab need üle täiteasja varem menetlenud kohtutäiturile.

Praegune kohtutäiturite süsteem on tulude kahanemise tõttu olnud mitu aastat toimeraskustes, mistõttu on praktika ebaühtlane ja osa täitureid ei suuda tagada menetlusosaliste õigusi. Seaduse järgi hakkab riik maksma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest. Menetlusega kaasnevate kulude katmine on võlgniku kohustus ja elatise sissenõudmine on kohtutäiturile kahjumlik tegevus, kuna 18 või enam aastat kestva sundtäitmise menetluse eest saab kohtutäitur küsida tasu ühe korra täiteasja algatamisel 292 eurot. Vastuvõetud seaduse järgi on riigi makstav elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot aastas. Orienteeriv eelarveline kulu aastas on 500 000 eurot.

Ühtlasi luuakse seadusega uus Justiitsministeeriumi poolt peetav keskne täitmisregister, mis hakkab täitma täitemenetlusregistri ja elektroonilise arestimissüsteemi ülesandeid. Seni pole menetlusosalisel olnud tervikliku ülevaate saamiseks tema suhtes toimuva täitemenetluse, nõude täitmise ja seatud arestide kohta head lahendust. Loodav register võimaldab menetlusosalistel saada kogu info kätte iseteenindusportaali kaudu. Täitmisregistris on ka kogu senise elektroonilise arestimissüsteemi funktsionaalsus – konto arestimine krediidi- ja makseasutustes ning infopäringute edastamine ja vastamine asutuste vahel, kellel on selleks seadusest tulenev õigus ja kohustus. Register võetakse kasutusele 1. jaanuaril 2024.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 87 Riigikogu liiget.