Töövaidluskomisjoni hinnangul rikkus terviseamet sellisel moel töölepingut lõpetades seadust, sealhulgas ei täitnud tööandjale pandud eelneva hoiatamise kohustust.

Küll pidas töövaidluskomisjon vajalikuks teha vastuolulisi märkusi Simmo Saare tegevuse suhtes, millega on raske nõustuda.

Mitmed töövaidluskomisjoni otsuses toodud põhjendused õõnestavad meie demokraatliku vabariigi põhiväärtusi. Näiteks leidis töövaidluskomisjon, et terviseameti kommunikatsioonijuhi ülesanne oli tegeleda kõrgemate ametnike valitud joont järgides kriisi rahustamise ja terviseameti ning sotsiaalministeeriumi usalduse säilitamisega avalikkuse ees. Seda hoolimata Simmo Saarele ametis töötamise ajal näkku vaadanud karmist tõsiasjast, et vastutavad ametnikkonnad ei tegelenud eelmise aasta suvel ja sügisel aktiivselt koroonaviiruse teiseks laineks valmistumisega, sealhulgas vaktsineerimiskava planeerimise ja koostamisega. See on paljuski tinginud Eesti läbikukkumise pandeemia ohjeldamises ja kahetsusväärse kaose vaktsineerimisega, kus me täna oleme. Kahjuks on tegemist kurbade faktidega: terviseameti andmetel viimase 24 tunni jooksul tuvastasti Eestis 1429 uut nakatunut, haiglaravil on hetkel 692, juhitaval hingamisel 48 inimest. Kokku on Eestis nakkusjuhte olnud 100 437 ja surnud 836 koroonaviirusesse nakatunud inimest. Inimesi sureb iga päev.

Ehk teisisõnu komisjon leidis, et oluline pole mitte kommunikatsiooni ausus, vaid elanikkonna rahustamine kasvõi tõe varjamise või valetamise teel. Ja kritiseerida ei tohi ennekõike sotsiaalministeeriumit, kes vastutas vaktsineerimisplaani koostamise eest. Meenutan, et Simmo Saar ei kritiseerinud poole sõnagagi oma tööandjat terviseametit.

Saare esinemised olid tegelikkuses lihtsalt aus hinnang olukorrale. Tema sõnade toetuseks esitasime ka kahe Eesti kriisi- ja tervishoiueksperdi eksperthinnangu koostatud vaktsineerimiskavale, kuid neid ei soovinud komisjon mingil põhjusel arvesse võtta. Samuti eiras komisjon peaminister Kaja Kallase korduvalt väljaöeldud seisukohta, et eelmise aasta lõpus kokku pandud nn vaktsineerimisplaan oli sisuliselt igasuguse rakendusliku osata tühi dokument, millega ei olnud uue valitsuse ametisse astumisel sisuliselt midagi peale hakata. Kriitilisi seisukohti on väljendanud ka paljud teised arvamusliidrid, sh kogu poliitilise spektri ulatuses: mitmed Reformierakonna, EKRE, Isamaa, SDE ja Roheliste liidrid, eelmine president Toomas Hendrik Ilves, arvukad erinevate valdkondade eksperdid. Uuel valitsusel ongi suuresti tulnud tegeleda eelmisel aastal tervishoiuvaldkonnas tegemata jäänud töö järele aitamisega, mis on tinginud ka täna meie kõigi poolt valusalt tuntava korralageduse ja andestamatu viivituse rahva massvaktsineerimisel. Korralagedust ilmestab asjaolu, kuidas lokkas reeglitevastane eliitvaktsineerimine, kuidas on vaktsineeritud hulgaliselt noori ja terveid inimesi, kuid vaktsiin pole jõudnud paljude riskigruppide inimesteni, kelle elud on reaalselt ohus. Mõne päeva eest oli üle 70-aastastest vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud kõigest 29 protsenti. Ja vaktsineerimata riskigrupid on need, kelle hulgas sureb iga päev keskmiselt 10-15 inimest.

Töövaidluskomisjon heitis Saarele lisaks ette ka seda, et detsembris antud intervjuus viitas toonane kommunikatsioonijuht võimalikule saabuvale koroonaviiruse katastroofile. Täna oleme maailmas nakatumise osas absoluutses tipus, haiglad ei suuda enam kõiki inimesi vastu võtta, kuid selle eest inimesi hoiatanud ametnikule heidetakse ette valeväidete avaldamist. See on talumatult ebaõiglane.

Ka on arusaamatu töövaidluskomisjoni seisukoht, et tööandjana ei käsitle komisjon mitte riiki, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, vaid ametkondlikku bürokraatiat, kus tuleb asjaoludest hoolimata alluda kõrgemate ametnike suvale ja teha katet nende vigadele ja tegemata tööle. Sisuliselt tähendab see seda, et töösuhe kaalub riigiameti teenistuses üles mistahes moraalsed ja eetilised kaalutlused. Selline praktika ei käi kaasas ei õigusriigi ega lääneliku kodanikuühiskonnaga.

Terviseamet lõpetas detsembri lõpus Simmo Saarega töölepingu usalduse kaotuse tõttu põhjusel, et möödunud aasta detsembrikuus juhtis saadetes Kuuuurija ja Otse Postimehest avalikkuse tähelepanu COVID-19 vaktsineerimise planeerimise puudujääkidele.