Möödunud aasta lõpul väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) seas läbiviidud SEB Baltic Business Outlook (BBO) uuring näitas, et 17% siinsetest VKE-dest kasutab välistööjõudu või plaanib seda värvata. „Küll näitab prognoos, et käesoleval aastal soovivad ettevõtted välismaalt värvata pigem spetsialiste kui lihttöölisi. Täna on umbkaudu 47% välismaalastest küll lihttöölised, kuid umbes viiendikus ettevõtetest on välismaalt palgatud ka juhtivtöötajaid. Seda tasakaalu mõjutas veelgi möödunud aasta, mil lihttööjõu import oli erinevatel põhjustel raskendatud," ütles SEB VKE-de segmendijuht Tatjana Vakulenko.

SEB uuringu põhjal kahanes võrreldes 2019. aastaga välismaalt tulnud lihttööjõudu kaasavate ettevõtete hulk ligikaudu 35% ning seda suuresti just võõrtööjõu vähese sissevoolu tõttu. Samas ettevõtted, kes vaatamata reisipiirangutele ja muudele takistustele ka 2020. aastal välismaalt tööjõudu importida suutsid, püsis lihtööliste osakaal ainsana 2019. aastaga samal tasemel, mis näitab, et ettevõtetel on vajadus lisatööjõu järele säilinud.

Ettevõtete vajaduse välistööjõu järele defineerib suuresti tegevusala - kõige suurem huvi välistööjõu vastu on ehitus- , logistika- ning põllumajandusettevõtete seas - vastavalt 26%, 23% ja 21%. Samas kaubandus- ja meelelahutusvaldkonnas on see vajadus oluliselt väiksem. „Näiteks mõne ettevõtte hinnangul tuleks välistööjõu hankimise asemel keskenduda kohalike inimeste koolitamisele ja motiveerimisele, teised jällegi ütlesid, et nende majanduslik käekäik sõltub otseselt mujalt lisatööjõu palkamise võimalusest. Ühena takistustest mainiti ära praegune palgataseme nõue välismaalastele, mis mõne hinnangul on ebaproportsionaalne ning pärib ettevõtete konkurentsivõimet," ütles Vakulenko.

SEB uuring toimus detsembris 2020. Kokku vastas Balti riikides 3071 ettevõtet, neist Eestis 1019. Küsitluses osalenud ettevõtetest oli 86 protsendis kuni 10 töötajat.