"Eestis olles pole see küll tajutav, aga Kesk- ja Lääne-Euroopa on tegemas jõuliseid samme rohelise transpordi suunas. Belgias ei lubata alla teatava CO2 emissiooni klassi autosid linnadesse, Saksamaal toetavad omavalitsused kastiratta ostu kuni 2000 euroga ning Taanis rakendub auto ostmisel 180% maks lisaks igaaastasele saastemaksule," räägib ettevõtte asutaja Kaspar Peek.

Tema sõnul teeb see kõik auto omamise keeruliseks ja kulukaks. "Samuti suureneb teadlikkus aktiivsuse olulisusest ning linnaruumist, mida rattakesksus toob. Kõik see on vesi meie veskile," sõnab Peek. Värskes rahastusvoorus osales 11 investorit, teiste seas Jaak Roosaare, Tanel Kangert ja Comodule. Lisarahastust on plaanis eelkõige kasutada Nighthawki-nimelise kastiratta edasistele arendustele, turunduseks kui ka laovarude suurendamiseks.

2014. aastal Taanis asutatud ettevõte läbis 2020 aasta suvel suunamuutuse, kui liiguti linnarataste tootmiselt kastirataste tootmisele. Sellest hetkest on nõudlus pidevas kasvus olnud ning 2021 esimese kahe kuuga on juba müüdud 50% kogu 2020. aasta müügist ning oodata on kasvu jätkumist. KP Cyclery missiooniks on inimeste elukeskkondade parandamine läbi ühiskonna sidusust loovate transpordilahenduste.

Siiski on väga valdav enamus turu kastiratastest toodetud Aasias ja isikupäratud. KP Cyclery kastiratas Nighthawk on mõeldud inimestele, kes otsivad midagi erilisemat disainilt ja sõidu omadustelt ja on juba valitud ka Taani Disainimuuseumi jalgrataste teemalisse raamatusse. Peegi kirjeldatud näited on kasvatamas kastirataste turgu 50% aastas ning möödunud aastal müüdi ainuüksi Saksamaal juba 100 000 kastiratast.

Praeguseks on 53% Nighthawk ratastest leidnud omanikud Taanis, aga lisaks on kliente juba 10-st riigist nagu Rootsi, Holland, Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania. Ettevõtte eesmärgiks on tulla 2022. aastal välja elektrijalgrattaga, mis on ühendatud Comodule’i arendatud ja toodetud elektroonika mooduliga.

Moodul annab eraisikutele võimaluse oma ratta asukohta, hooldustsükleid ja ratta kohta käivat infot mobiilirakendusest jälgida. Kullerettevõtted aga saavad lisandväärtust läbitud päevase kilometraaži, peatuspunktide arvu ja peatuste pikkuse jälgimise läbi.