Iriidiumi näol on tegu ühe kõige haruldasema väärismetalliga, mis tekib plaatina ja pallaadiumi kõrvalproduktina, kirjutab Bloomberg. Iriidiumi hind on selle aasta jaanuarist kasvanud 131%, jättes sellega endast maha bitcoini, mille hind on sama ajaga kasvanud 85%.

Rafineerimistehase Heraeus Groupi sõnul on iriidiumi hinnaralli põhjuseks eelmisel aastal alguse saanud tarneraskused ning kasvav nõudlus, kuna seda kasutatakse elektrooniliste ekraanide valmistamisel. Kuna iriidiumi turg on oluliselt väiksem, kui tema märksa populaarsemate sõsarmetallide oma, võivad tootmisega seotud probleemid hinnale väga suurt mõju avaldada.

Seda saadagi on väga keeruline, kuna valdavalt on iriidiumi kasutajateks tööstusettevõtted. Iriidiumiga ei kaubelda börsil ega börsil tegutsevate fondide vahendusel, seda on valuplokkide kaupa võimalik osta jaemüüjatel läbi väga piiratud arvu vahendajate. Suurimatel ostjatel on tavaliselt otsekontakt tootajatega.

Iriidium, mida kasutatakse ka süüteküünalde toorainena, maksab tänaseks 6000 dollarit untsi ehk 28,3 grammi eest. See teeb ta enam kui kolm korda kullast kallimaks.

Üks põhjus, miks iriidiumit nii vähe leidub, on seetõttu, et väga vähe on investeeritud plaatina tootmisse, mida kasutatakse valdavalt autokatalüsaatorites heidete vähendamise eesmärgil. Siiski võib peagi plaatina tootmine kasvada, kuna üleminekul elektriautodele on hakatud üha enam mõtlema uute vesinikutehnoloogiate peale, kus see vajalik on.

Väikesed toodangumahud on löönud lakke ka teiste plaatinametallide hinnad. Pallaadiumi praegune hind jääb 9% alla tema senisest hinnatipust ning roodiumi hind jõudis sel nädalal rekordilise 29 800 dollarini untsi eest. Ka ruteeniumi hind on viimase 13 aasta kõrgeim.