Õõvastavad lood ebanormaalsest töökoormusest: „Ma töötasin 72 tundi nädalas – see oli nagu ususekt.”

95-tunnised töönädalad, viis tundi ööund ja ultimaatumid. Need on vaid mõned märksõnad, mida kasutavad britid, kes peavad võitlema ebanormaalselt suure töökoormusega.

Gemma Chambers lahkus hiljuti töökohalt, kus talt oodati seitse päeva nädalas tööl olemist. 22-aastane naine liitus Sheffieldis asuva ettevõttega mullu oktoobris, et asuda ametisse digiturundajana.

Päeval, mil ta aga liitus ettevõttega, kästi nii tal kui ka ühel teisel äsja liitunud töötajal minna ukselt uksele raha koguma ühe heategevusorganisatsiooni jaoks, kes oli ettevõtte klient. Juba pärast paari nädalat oli tema tööpäevad kasvanud 12-tunnisteks, ta oli tööl esmaspäevast laupäevani.

„Me pidime sisuliselt iga ärkveloleku tunni veetma töö peale mõeldes – kui sa tahtsid päeva jooksul inimestega muudel teemadel vestelda, näha oma sõpru või pereliikmeid, siis seda nimetati „kaotaja” suhtumiseks,” meenutab ta.