Erametsaliidu sõnul nörritab metsaomanikke riigi käitumine uute kaitsealade loomisel eramaadele, sest omanikele ei ole ette nähtud õiglast kompensatsiooni. Teema tõstatus taas teravalt Alutagusel, kus soovitakse uusi lendorava kaitsealasid luua ligi 700 hektaril eramaal.

Kui sihtkaitsevööndisse jäävate metsamaade puhul võib mõnel juhul veel pakutava kompensatsiooniga (110€/ha) leppida, siis piiranguvööndites jäävad metsaomanikele sisuliselt vaid tühjad pihud – rangetele piirangutele vaatamata pakutakse ainsaks kompensatsiooniks 50% maamaksusoodustust või võimalus mets kunagi tulevikus riigile müüa.

Omanikele tundub, et neid soovitakse oma maalt välja tõrjuda ning ainsa toimiva lahendusena näevad metsaomanikud maadevahetuse võimaluse taastamist.

Rääkinud maadevahetuse taastamisest üle kümne aasta

Alutaguse metsaomanik Mait Mölder on maadevahetuse võimaluse taastamise vajalikkusest erinevatele poliitikutele rääkinud juba üle kümne aasta. Alates sellest, kui tema perele kuuluvatel metsamaadel lendorava kaitseks majandustegevus täielikult keelati.

“Meie pere on traditsiooniliselt metsandusega tegelenud ja ma ei pea õigeks, et inimestelt tahetakse see võimalus käest võtta. Maadevahetus oleks ainuke õiglane lahendus millega nii minu pere kui lendorav saaks oma vajadustele vastavalt metsas toimetada. Riigil on siin ümbruses piisavalt majandusmetsa, mida võiks vahetada erametsaomanike rangete piirangutega metsa vastu,” rääkis ta.

Maadevahetuse võimaluse taastamise üle debati taaselustamisele viitas lõppeva nädala esmaspäeval ka riigikogulaste küsimustele vastanud keskkonnaminister Tõnis Mölder*. Ta märkis vastuses parlamendi keskkonnakomisjoni kuuluva Isamaa saadikule Andres Metsojale, et on oma senistest sõnavõttudes korduvalt rõhutanud, et tuleb leida tasakaal erametsaomanike ja keskonnakaitseliste huvide vahel.

„Ilmselgelt selline kaitsepiirangute panemine seab ka sellele erametsa majandustegevusele olulisel määral majandamise piiranguid. Ja siin on mõistlik mehhanism leiutada siiski veel kord ja vaadata üle ka need täna kehtivad määrad, et meil oleks võimalik maksta erametsaomanikele hektari kohta kõrgemas määras toetusi või kompensatsiooni,” märkis Mölder riigikogu ees esinedes.

Samas rõhutas ta, et kompensatsioon kindlasti ei ole ju tervikuna võetud aluseks kogu metsa majandamisest, vaid see on selline kergelt leevendav meede, milleks on vaja ka lisavahendeid. „Teine võimalus on kindlasti see, mida riik aeg-ajalt kasutab, on looduskaitselisena, looduskaitstava objektina see maatükk võõrandada riigi omandusse,” lisas Mölder, viidates ka hiljutisele kohtuotsusele, mis kuulutas senikehtinud võõrandamise metoodika põhiseadusevastakse.

„Siin on jällegi, veel kord, ka seesama kohtulahend, millele te viitasite, ka siin tuleb neid läbirääkimisi pidada ja vaadata üle veel tervikuna võib-olla see lahendus. See eeldab muidugi ka riigi poolt suuremat rahalist ressurssi, et meil oleks võimalus igal aastal samas mahus, kui me võtame looduskaitselisse väärtusesse erinevaid maatükke, võimalik neid siis ka kas just alati ilmtingimata, aga võib-olla mingis perioodis, mingid maatükid võõrandada riigi omandusse,” tõdes keskkonnaminister.

Võiks veel korra debatti pidada

Kolmanda võimalusena tõigi Mölder välja maadevahetus taastamise võimaluse. „Riik annab ühe metsatüki vastu, nemad nende, nende metsatüki, mis on looduskaitselise väärtusega, võtab riik enda bilanssi. Maadevahetust on ajalooliselt praktiseeritud ja kindlasti on sellel meetodil omad plussid ja omad miinused. Ja kui seda debatti on soov pidada, siis maadevahetusküsimustes võime pidada veel kord debatti,” nõustus keskkonnaminister.

Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv tervitas ministri mõtet maadevahetusküsimustes taas debatt algatada. Selle võimaluse taastamine on tema sõnul veelgi olulisem hiljutise kohtulahendi valguses, kus halduskohus leidis, et metoodika, mille alusel riik kaitsealust metsamaad omanikelt ära ostab, on põhiseadusevastane, sest ei võimalda maksta õiglast turuhinda.

“Esiteks on juba üldine põhimõte omanik maast loobuma suunata vale. Mida rohkem on meil erametsaomanikke, seda mitmekesisemad ja elurikkamad on meie erametsad,” leidis Talijärv. Ta on veendunud, et maadevahetuse taastamine annaks metsaomanikule võimaluse oma traditsioonilist eluviisi maal jätkata, vastupidiselt tänasele olukorrale, kus kohalike elanike maaomandi kasutamise piiramine viib sageli hoopis maalt linna kolimiseni.

Ta tõi ka välja, et tegelikult toimub maadevahetusi ka täna, näiteks Rail Balticu trassile jäävate maade puhul. “Selle võimaluse võiks taaselustada ka looduskaitsealuste maade puhul, vahetamine võiks toimuda samas piirkonnas olevate maadega,” sõnas Talijärv, kelle sõnul peab riik seisma ka nende inimeste eest, kes soovivad elada väljaspool Tallinna ja Tartut.

Ärileht on viimasel kuul seda teemat ka korduvalt kajastanud:

*Metsaomanik Mait Mölder ja keskkonnaminister Tõnis Mölder kannavad küll sama perekonnanime, kuid ei ole hõimlased.