KUULA | Erlend Sild: tulevik on seotud putuktoiduga, kuna ta on keskkonnasäästlikum kui liha
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti putukatööstuse eestvedaja ja idufirma BugBox asutaja Erlend Sild. Tegemist on ühe kiirelt kasvava rohemajanduse haruga. Inimeste keskkonnateadlikkus kasvab, seetõttu on huvi putukate kui tervisliku ja säästliku toidu vastu samuti kasvanud.
Teema on üha aktuaalsem, kuna mõned nädalad tagasi liitus Eesti riikidega, kus lubatakse putukaid söögina kasutada ja müüa. Tõenäoliselt saavad putukajahu sisaldavad tooted eestlaste seas hinnatuks, kuna teadvustatakse järjest enam, et lisaks harjumuspärasele toiduvalikule tasub ka söömise juures jälgida oma ökoloogilist jalajälge. Sellest kõigest täpsemalt Erlendiga ka rääkisime.
“Kui me läheme ajaloos tuhandeid aastaid tagasi, kus me peamiselt toitusime korilusest, siis tegelikult oli sel ajal inimeste söögilaual ka rikkalikult putukaid. Putuktoit oli sel ajal meie loomse valgu allikaks. Koopamaalingud ei kõnelenud vaid mammutitest, mis tol ajal oli pigem ikka selline à la carte toit menüüs. Mammuti liha oli ikka täielik delikatess, mida saadi pigem harva kui sagedasti. Igapäevane toit koosnes ikkagi söödavatest marjadest, juurikatest ja taimedest, pluss igasugu sorti putukad ja mardikad. Suurel osal inimestest on täna raske ennast ette kujutada joomas toorest muna või söömas toorest liha ja kala, ent kõiki neid toiduaineid tarbitakse meelsasti töödeldud kujul. Seetõttu on mõistetav, et mõte putukate söömisest tundub algselt kummaline, kuid usun, et tervisliku loomse valgu tarbimine, mis on saadud söödavatest putukatest, on juba lähitulevikus täiesti tavapärane nähtus. Inimesele selle harjumuspärasemaks tegemiseks on täna putuktoit töödeldud ja muudetud ühiskondlikult aktsepteeritavasse vormi, näiteks valgupulbriks. Kui tavaliselt lisatakse toitudele kilgijahu 5–7 protsenti, siis mõndadesse toitudesse pannakse seda lausa 10 protsenti. Lihtsalt arusaamiseks – kui muidu on snäki toiteväärtus näiteks 300 kcal, siis juba 5% kilgijahu lisamisel tõuseb selle toiteväärtust 30–40 protsenti. Pikemas perspektiivis aitab putuktoidu kasutusele võtmisele kindlasti kaasa ka see, et ta kannab endas tugevat ja selget sotsiaalset sõnumit kui jätkusuutlik lahendus globaalsele toitainedefitsiidile. Kuna aga täna meie söögilaual on piisavalt soovitud harjumuspärast toitu, siis putuktoidu tooted langevad hetkel nn uudistoidu spektrisse ja valik putuktoidu kasuks tehakse eelkõige just keskkonna aspekti silmas pidades.” – Erlend Sild
