SEB pensioniuuring: ligi kümnendik eestimaalastest on pidanud kasutusele võtma oma III samba säästud

Aasta kestnud COVID-19 pandeemia ja sellega kaasnenud majanduslikult keeruline aeg on suurendanud Eesti inimeste motivatsiooni koguda endale täiendav rahaline puhver, kuid teisalt on ligi kümnendik elanikkonnast pidanud raskete finantsolude tõttu kulutama oma pikaajalisi sääste, seda tuleviku pensioni arvelt, selgus SEB pensionivalmiduse uuringust.

„Hoolimata sellest, et väga paljudele inimestele on olnud koroona-aasta majanduslikult väga keeruline, on seni suudetud rahaasjadega enamjaolt hakkama saada. SEB uuringu kohaselt on 9 protsenti Eesti elanikest pidanud kasutusele võtma oma III samba säästud ning 15 protsenti on hetkeks peatanud või vähendanud sissemakseid oma täiendavasse pensioni kogumislahendusesse," kommenteeris uuringu tulemusi SEB Life and Pension Baltic Eesti filiaali juht Triin Messimas.

Messimase sõnul on tänane olukord pannud paljusid mõistma, kui oluline on omada rahapuhvrit ajaks, mil sissetulekud vähenevad, sh pensionieas. „36 protsenti uuringus osalenutest, kes hetkel veel täiendavalt ei kogu, leidsid, et koroonapuhang on motiveerinud neid raha säästma. Siiski 25 protsenti vastanutest mainis, et olukord on vähendanud nende võimalusi raha täiendavaks kogumiseks."

„Säästmine aitab lihtsamini üle saada rahaliselt rasketest aegadest, mida enamik Eesti inimesi on suutnud teha. Vältimatute kulude katmiseks on tulevikuks kogutu kasutamine üks võimalus, aga ühtlasi tuleb mõelda rahalise puhvri säilitamisele sarnasteks olukordadeks tulevikus. Mis puudutab II pensionisammast, siis sealt on võimalik raha kätte saada alates septembrist, kuid ka kunagi hiljem, kui esialgu ei ole kogutu kulutamine möödapääsmatu," lisas Messimas.

Lätis ja Leedus on sääste kulutatud sagedamini

SEB pensionivalmiduse uuring näitas, et teistes Baltimaades on tulnud inimestel reservide kallale minna sagedamini kui meil: Lätis ja Leedus on pidanud pikaajalised säästud kasutusele võtma vastavalt 16 ja 12 protsenti elanikest. Sissemaksed kogumislahendustesse on peatanud 17 protsenti Läti ja 15 protsenti Leedu inimestest.

Läti elanikest 26 protsenti vastas, et olukord on pannud neid mõtlema säästude olulisusele ning sama palju vastas, et kogumisvõimalused on kahanenud. Leedu elanikest 44 protsenti tunnistas kogumismotivatsiooni tõusu ning 35 protsenti nentis, et hetkel täiendavalt koguda ei ole võimalik.

SEB viib pensionivalmiduse uuringut Baltikumi elanike seas läbi kuuendat aastat järjest. Uuring kaardistab Eesti elanike pensionialast teadlikkust, usaldust pensionisüsteemi vastu, käitumislikku aspekti pensioniks valmistumisel ja kindlustunnet tuleviku osas. Uuringus osales Baltikumis kokku 1500 tööealist eraisikut.