Kommentaar: USA teatas rekordilisest investeeringust taristusse, millise tee valib Eesti?

USA president Joe Biden teatas 2,3 triljoni dollari suurusest Covidi-vastasest majanduse toetuspaketist, millest kõige suurem osa – 620 miljardit läheb läbi infrastruktuuri arendamise riigi konkurentsivõime tõstmiseks. Tee-ehituse valdkonna ettevõtteid koondava Asfaldiliidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul vähenevad Eestis aga investeeringud taristusse järgmistel aastatel hüppeliselt, mis vähendab riigi konkurentsivõimet ning süvendab ääremaastumist.

Tarmo Trei sõnul investeerib USA läbi toetuspaketi üle 1600 euro iga oma elaniku kohta transpordivõrgu kaasajastamisse. „Kui Eesti panustaks elaniku kohta USA-ga sarnases mahus, siis saaks kokku enam kui 2,1 miljardit, mis tuleks otseselt uute investeeringute, töökohtade, kui elukvaliteedi arvelt riigile ja inimestele tagasi,“ ütles Trei.

„USA suur eesmärk on läbi taristu arendamise Covidi-kriisist tugevamalt väljumine. Maailma võimsaim riik näeb siit võimalust oma liidrirolli kinnistamiseks ning miljonite töökohtade loomiseks. USAs saadi aru, et nii ülemaailmne konkurentsiolukord kui ääremaastumine ja sellega seotud siseriiklikud sotsiaalsed probleemid on otseselt seotud taristu kvaliteediga,“ ütles Trei.

„Eestis on tegelikult väga sarnased kitsaskohad. Meie naaberriikide taristu on selgelt paremas seisus. Taristu edendamine on aga eeldus, et Eestisse jõuaks investeeringud, talendid ja elu ka Tallinnast väljapoole,“ lisas Trei.

„Ka Eestil on võimalik praegu soodsat laenuraha kasutada. Mitte ainult neljarealised teed, vaid ka kohalik teedevõrk vajab investeeringut, mis elavdaks üldiselt majandust ning säilitaks ning arendaks elu maakohtades,“ ütles Trei.

Asfaldiliidu juhi sõnul on tänavuse aasta riigiteede hoidmine ja arendamine minimaalse programmiga kaetud, aga järgmistel aastatel kukub rahastamine riikliku kehtiva teehoiukava kohaselt hüppeliselt. „2024. aastaks kahaneb uute teede rahastamine praegusega võrreldes 95 protsenti 5,7 miljoni euroni aastas, mis tähendab sisuliselt täielikku seisakut,“ ütles Trei.

„Teede Tehnokeskuse analüüsi kohaselt jõuab teedevõrgu arendusvõlg 2030. aastaks 2,159 miljardi euroni ning teede remondivõlg on juba praegu üle 700 miljoni euro. Asfaldiliidu hinnangul jääb teehoiu valdkonnas igal aastal minimaalselt 200 miljonit eurot puudu ja see isegi ei hõlma kohalikke teid, mille seisukord on kõige viletsam,“ ütles Trei.