„Suure tõenäosusega nad ei ole rahul [fondide] tootlikkusega ja sellega, mis siin on aastate jooksul toimunud ja nad otsustavad, et nad paigutavad seda raha võib-olla paremini. Mida suuremate summadega inimesed tegelevad oma pensionisambas, seda suurema tõenäosusega nad ka teavad, kuidas seda paigutada,” rääkis Tartu ülikooli majandusprofessor Raul Eamets.

Luminor Balti pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani nentis, et osa inimesi ütleb, et ei usalda riiki. "Kui täna ei tegutse, siis seda võimalust äkki ei pruugi olla lähiajal. Ja teisi vaevab ebausk finantssektori suhtes, et pensionikogujate ja finantssektori huvid ei ole ühised," lausus ta.

Arvestades keskmist teisest pensionisambast raha väljavõtja vanust, on nad raha sinna kogunud juba teise samba loomisest saadik. Nüüd tundub paras hetk see 6000-7000 eurot käiku lasta.

"Raha on elamiseks vaja, võlgade kustutamiseks. Päris palju on öeldud, et läheb tervishoidu, hammastesse, kodu remondiks, kinnisvarasse," märkis Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonna juht Kaire Peik.

Loe pikemalt ERRi uudisteportaalist või vaata juuresolevast saatelõigust.