Tehnoloogiafirma personalijuht: kodukontor ise vaimsele tervisele ei mõju, kuid on teisi olulisi tegureid
(4)
Ärileht kirjutas töötajate vaimse tervise teemast pikemalt neljapäevases LP-s (loe lugu siit).
Merje Kärner meenutab esmalt, et Nortali töötajad kolisid kodukontoritesse natukene rohkem kui aasta tagasi, mil pandeemia tõttu eriolukord välja kuulutati. Sellest ajast alates on nad läinud remote-first põhimõttele üle ehk kodukontorist töötamine on tava, kontorisse tulek on võimalus, kui töötaja seda soovib või vajab.
"Hetkel töötab kodukontorist üle 90% töötajatest. Üksikud käivad mõned päevad kontoris kohal, kellel erinevatel põhjustel ei ole võimalik kodust töötada. Aasta lõikes on see protsent kõikunud vastavalt sellele, kuidas olukord riigis on," räägib Kärner.
Pandeemia alguses keskendus ettevõte sellele, et töötada esmalt välja kodukontori sisseseadmiseks hüved - laud, tool, monitor ja muu vajalik - et kodukontori töö oleks samaväärsete mugavuste ja võimalustega nagu kontoris. Üpris kiiresti, juba esimeste nädalatega sai selgeks, et sel keerulisel ajal ei vaja töötajad vaid rohkem informatsiooni ja ühistegevusi online-s, mis aitavad hoida kogukonna ja ühtehingamise tunnet, aga ka vaimse tervise tuge.
Kärner toob esmalt välja selle, et Nortal on pakkunud töötajatele võimalust professionaalidega konsulteerida vaimse tervise probleemide korral juba aastaid, aga nüüd, pandeemia ajal, võtsid nad kasutusele MinuDoc-i, kus on võimalik visiite teha videosilla vahendusel.
"Lisaks oleme juba mõni aeg tagasi sisse viinud üks-ühele vestluste kultuuri ehk et juhid viivad oma töötajaga regulaarselt (iganädalaselt, üle nädala) läbi 1:1 vestlusi. See on töötaja aeg, mil töötaja saab tõstatada tema jaoks olulisi teemasid juhi lauale. Nendes vestlustes tuleb tihti esile, kui keegi vajab täiendavat toetust või abi - sh alati ei küsita ise abi, aga hoopis juht märkab midagi, mis indikeerib, et abi võiks pakkuda," toob Kärner välja.
Sellest aastast on Nortal toonud töötajaile ka uue hüve - tervisekindlustuse võimaluse.
Isolatsioon süvendab ebakindlust ja endas kahtlemist
Rääkides muredest ja näidetest, millega Nortalis kokku puututakse, siis näeb Kärner, et kodukontor ise ei ole vaimsele tervisele mõjunud - pigem on negatiivselt mõjunud pandeemiaga seotud muremõtted, isolatsioon ja uued kohustused, mida tavapärase töö kõrvalt peab tegema. Näiteks kui lapsed ei käi koolis ja lasteaias, aga on kodusel õppel. See tähendab, et tööpäeval peavad vanemad olema olemas lastele õpingute toetamiseks, lasteaia ealised vajavad hoolt ja silma peal hoidmist, samuti on vaja teha kolm korda päevas perele süüa jne.
Kärner lisab, et kuigi töö ja vaba aja piir ei ole ammu enam nii selge, nagu ehk kümme või 20 aastat tagasi, siis enne pandeemiat olime me kõik siiski harjunud, et on eraldi aeg tööks ja pereeluks. See võimaldas keskenduda.
"Nüüd oleme olukorras, kus see kõik peab toimuma paralleelselt ja samaaegselt, mis nõuab palju teemade vahel vahetamist, multitaskimist ja see tekitab üksjagu stressi. Kel lapsi pole, siis on mured pigem seotud sellega, et kodukontoris on raskem tõmmata piiri vaba aja ja töö vahele ehk et kiputakse üle töötama. Samuti süvendab isolatsioon ebakindlust ja endas kahtlemist. Ma ei saaks öelda, et need teemad on uued või võõrad - pigem ütleks, et kõik mured, mis meil on, saavad võimendatud praeguses pandeemia ja isolatsiooni olukorras," toob Nortali personalijuht välja.
Üks olulisemaid probleeme, mida Kärner ikka ja jälle kuuleb ning ka ise kogeb, on lõputu ekraanide taga istumine. Selleks, et vähendada ekraanide taga veedetavat aega ning lisada vaheldust, mis psüühiliseks tasakaaluks üks olulisemaid faktoreid, siis järjest rohkem on Nortalis hakatud koosolekuid, mil puudub vajadus jagada pilti või teha märkmeid, pidama värskes õhus jalutades.
"Iga kohtumist nii pidada ei saa, kuid näiteks üks-ühele vestlusi on sel viisil väga tõhus pidada."
