Tallinna Sadam on vesinikuteemaga sügavamalt seotud olnud eelmise aasta maist, kui Saksamaa Hamburgi sadam tegi neile ettepaneku teha koostööd uute tehnoloogiate, sh vesinikutehnoloogiate suure mõju ja potentsiaaliga projektide (IPCEI) kaardistamisega Euroopas.

„Sel hetkel ei olnud Tallinna Sadam kontsernina vesiniku peale mõelnud, aga nüüd oleme raketikiirusel liikunud, end harinud ja 30. märtsil esitasime ka Eesti ideekorjesse üle 600 miljoni eurose projekti taotluse," ütles Metsal. Tema sõnul on vesinik hea vahend Euroopa Liidu rohe-eesmärkide saavutamiseks. Ühtlasi toetab see Tallinna Sadama visiooni olla Läänemere innovaatilisim sadam.

Tallinna Sadama plaan hõlmab ennekõike vesiniku ekspordi- ja imporditerminali rajamist, mis võimaldaks ka ülejäänud Euroopat vesinikuga varustada. Selle maksumus oleks 500 miljonit eurot. „Euroopa sadamad tahaksid väga meilt saada vesinikku," põhjendas Metsal. Ideaalis võiks see toimida hiljemalt 2035. aastaks. „See on väga strateegiline otsus: kas Eesti riik arvab, et see terminal peaks Läänemere piirkonnas just Eestisse tulema?" rõhutas ta.

Vesinikuterminaliga, mis võiks kerkida Paldiskisse või Muugale, sarnane ehitis on näiteks eelmisel aastal Jaapanis Fukushimas tööle hakanud 10 MW võimsusega vesinikusalvestusjaam.

Pealegi võimaldaks toimiv vesinikutootmise ja -salvestamise taristu Tallinna Sadamal nii liini- kui ka ristluslaevu kaldaelektriga paremini varustada. „Praegu me pakume Tallinna keskel Vanasadamas elektrit liinilaevadele ja plaanis on seda ka suurematele kruiisilaevadele pakkuma hakata. Selleks on plaan kasutada vesinikku,” selgitas Tallinna Sadama energiamajanduse peaspetsialist Raimo Pirksaar. Tema sõnul tarbib üks suur ristluslaev sama palju elektrit kui Tallinna Sadam Vanasadamas.