LHV maksete statistika põhjal saab väita, et 11. märtsil jõustunud piirangud vähendasid tarbijate aktiivsust ehk tehingute arvu võrreldes piirangutele eelnenud ajaga vaid 5%. Kui kaardimaksete arv kauplustes kohapeal vähenes 13%, siis internetiostude hulk kasvas samal ajal koguni 60%.

Kõige suuremat mõju avaldasid piirangud müügikohtadele meelelahutusvaldkonnas, mille kaardimaksete arv vähenes piirangute-eelse ajaga võrreldes 77%.

Kohapealseid oste tehti vähem pea kõikides kauplustes, kuid eelnevate kuudega võrreldes tabas kõige suurem langus riidepoode (-69%), kodusisustuse (-67%) ja ehitusmaterjalide kauplusi (-55%). Samas on toidukaupluste kasutamine tavapärasega võrreldes isegi kasvanud (+2%).

Tarbijad kolisid suures osas e-poodidesse

Kõige suuremat tõusu näitasid veebikaubanduses toidukaubad (81%), riidepoed (121%), elektroonikakaubad (180%) ja ehituspoed (kasv ligi kolm korda). Lisaks kasvatasid märgatavalt äri internetis ka spordikaubad (125%).

Rekordeid teevad maksed kullerteenuste pakkujatele, kelle teenuseid kasutati märtsis veerandi võrra rohkem kui veebruaris ja isegi kaks korda rohkem kui mullu karmimate piirangute ajal.

Maapiirkondade ettevõtetel ja ka tarbijatel on valikuid toimetulekuks selgelt vähem

LHV panga juhatuse liikme Andres Kitteri sõnul on aastaga inimeste tarbimisharjumused oluliselt muutunud ja see on märgatavalt vähendanud kriisi mõju majandusele. „Näeme, et tarbimine on kõike arvestades tänavu kukkunud vähe, isegi poole vähem kui märtsis aasta tagasi. On üksikud sektorid, nagu turism, transport ja restoranid, kellele on ajad tõeliselt keerulised,“ rääkis Kitter.

„Samas on kaubandus liikunud selgelt e-kanalitesse, teatud osas isegi toitlustus. Veebikaubanduse tähtsuse kasvu ja kaupmeeste kiiret ümberkohanemist oli märgata terve eelmise aasta vältel ja e-kaubanduse mahtude kasv on tänavu vaid kiirenenud. Käivet on kauplustel aidanud hoida ka leidlikud lahendused, nagu kiire kaasamüügi avamine kaupluste ees,“ lisas Kitter.

„Võitjad selles kriisis on statistika põhjal tegelikult suured jaekauplused, aga ka kullerfirmad,“ ütles Kitter. „Näeme, et suured ja mugavat kullerteenust pakkuvad jaeketid on saanud juurde kliente ka teiste kaupluste arvelt, kui koos toiduga saab koju tellida ka muud eluks vajalikku. See puudutab muidugi eelkõige suuremaid linnu, kus kullerteenus on hästi kättesaadav. Maapiirkondade ettevõtetel ja ka tarbijatel on valikuid toimetulekuks selgelt vähem ja seda mõjutab mugava ja odava kullerteenuse puudumine,“ täpsustas Andres Kitter.