Laevakülastuste arv kasvas 6% 1678 külastuseni. Eesti mandri ja suursaarte vaheline reisijate arv vähenes 11%, kuid sõidukite arv kasvas 2% ning jäämurdja Botnica prahipäevade arv jäi eelneva aasta tasemele, laeva kasutusmäär oli 100%.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul saame aasta alguses rõõmustada, sest kaubamaht kokku kasvas jõudsalt eelkõige puistlasti ja ro-ro toel. „Puistlasti kasvu tõi peamiselt väetiste käitlemine ja teisi puistekaupu käitlevate terminalide uute projektide käivitumine," märkis ta. "Ro-ro kaupade maht kasvas tänu liinilaevade külastuste arvu ja sageduse suurenemisele eelkõige Muuga-Vuosaari liinil ning seoses maanteevedude nõudluse kasvuga."

Vedellasti kui suurima lastiliigi maht esimeses kvartalis vähenes veidi. „Suur osa vedellastist liigub läbi Venemaa oma sadamate ning ülejäänu osas oleme tihedas konkurentsis paljude teiste sadamatega," ütles Kalm. Konteinerkauba maht tonnides pisut langes, kuid finantstulemust mõjutav konteinerühikute arv samas kasvas, kuna pandeemia tõttu tekkinud ajutised tõrked globaalses konteinerite voos hajuvad ning tühjad konteinerid jõudsid Muuga sadamasse.

Reisijate arvu langus tulenes jätkuvatest COVID-19 pandeemiaga seotud liikumispiirangutest ning ebastabiilsest olukorrast tingitud inimeste kindlustunde ja reisimise vähenemisest. „Eelmise aasta esimesed 2,5 kuud oli meil reisijate teenindamises tavaolukord, koroonaviiruse aegset võrdlust saame näha alates teisest kvartalist," nentis Kalm.