Läti meelitas eurorahade abiga rekordilise arvu investoreid. Kas Eesti peaks muret tundma?

Läti investeerimis- ja arendusagentuuri (LIAA) juht Kaspars Rožkalns rääkis kohalikus raadios, kuidas aidatakse Läti äridel "koroonaaugust" välja saada ja millal riik hakkab oma vaktsiine tootma, kirjutab Läti Delfi.

Raadio LR4 saates „Действующие лица" esitasid küsimusi LIAA juhile saatejuht Valentina Artemenko ja Läti Delfi portaali ajakirjanik Kristina Khudenko.

Viimane aasta oli Läti majanduse jaoks üllatavalt edukas, kuid murekohaks jääb tööjõupuudus

Üllataval kombel oli viimane aasta Läti majanduse jaoks üsna edukas. Rozhkalns rääkis kuidas mullu septembris ja oktoobris õnnestus neil püstitada isegi ajaloolised ekspordirekordid - jõuti 13 miljardi euroni. Investeeringud vähenesid kogu maailmas, kuid LIAA suutis riiki meelitada enam kui 250 miljonit eurot - see on viimase seitsme aasta parim tulemus. Enamik miljonitest on ELi raha, mis toetab ettevõtlusinkubaatoreid ja eksporti.

Jaanuarikuust on investorite jaoks nüüd olemas "startup-viisa", mille põhimõte seisneb selles, et nädala jooksul võetakse läbivaatamisele kaks-kolm idufirma potentsiaaliga ettevõtet, kes soovivad Lätis tegutseda. Praeguseks on terve protsessi läbinud juba 30 ettevõtet. Aastas plaanitakse meelitada ligi 150 idufirmat kogu maailmast.

„Muidugi on turismisektoris olukord väga halb," märgib Rožkalns, kuid Lätis on õnnestunud eksportida teravilja ja IT-sektori tooteid. Viimane kasvas aastaga 20%, eriti edukalt eksporditi kodus töötamisega seotud lahendusi. Lätis on suurimateks probleemideks siiski tööjõupuudus ja kallis elekter. Alates jaanuarist Leedu käivitas "rohelise koridori" - eriti soodsad tingimused investoritele. Läti lasi sarnase programmi käiku 1. märtsil. Kui projekt vastab "koridori" tingimustele, siis saab riigilt kõik teenused kaks korda kiiremini kui seadus nõuab.

Lätlased soovivad eestlaste kombel leida oma niši, tugevalt panustatakse teadusesse

„Eestlased teevad tihedat koostööd soomlastega, leedulased - poolakatega. Ka meie peame leidma oma niši," selgitab Läti tulevikuväljavaadet LIAA juht. Tema sõnul on kaks valdkonda, kus lätlased on regionaalselt juhtimas ning need on fotoonika (valguse teadus - toim.) kui ka farmaatsia. Seal on võimalusi uute toodete väljatöötamiseks IT ja teaduse kaasamisel: seetõttu on nüüd alustatud vaktsiinitootmise väljatöötamise projektiga. Läti teadlased kulutasid 5 miljonit eurot Covid-19 uurimiseks ja töötasid välja tohutu hulga lahendusi viiruse vastu võitlemiseks, kuid teenitud raha ei jää Lätile.

Rožkalns selgitab, et teaduse kommertsialiseerimine on väga keeruline protsess. „On vaja muuta seadusandlust, et meie ülikoolid saaksid sarnaselt USA või Iisraeliga investeerida oma teadlaste arengusse ja alustavatesse ettevõtetesse ning teenida sellega raha, selgitab ta. Lätis on see endiselt väga keeruline - ülikoolidel on keelatud selliseid investeeringuid teha.

Ees suured projektid, mille hulka kuulub Dubai EXPO ja jäähoki maailmameistrivõistlused

Samuti valmistub Läti Dubais toimuvaks EXPO 2020-ks, mis koroona tõttu lükati sellesse aastasse. Tegu saab olema Lähis-Idas, Aafrikas ja Lõuna-Aasias esimese eri valdkondi ühendava näitusega. Sinna saabuvad maailma parimad, et jagada oma ideid. „Me juba kulutame raha - see on kindel," lisab Rožkalns. Kuigi paviljoni ehitamist tohutute summade eest ei plaanita, hoopis renditakse.

Lisaks EXPO-le valmistub Läti jäähoki maailmameistrivõistlusteks. „Tahame näidata, et Läti on koht, kus head ideed viiakse kiiresti ellu," räägib LIAA juht. Normaalses olukorras peaks jäähoki maailmameistrivõistlusteks olema ette valmistatud rohkem kui aasta. Seekord lätlased said alles jaanuaris teada, et kõik üritused toimuvad Riias, mille puhul jääb ettevalmistuseks vähem kui viis kuud. Lätil on aga ainult üks areen, seega ehitustööd hakkasid kiirelt peale, et maikuuks oleks teine püsti. Rožkalns räägib, et nad tahavad näidata, et kui lätlased soovivad, siis saavad nad suure idee kiiresti ellu viia. Selline suhtumine peaks ka maailma investorite tähelepanu tõmbama.