„Kasu saaks suure tõenäosusega need inimesed, kellel on peale töö muid kohustusi ja huvisid – näiteks õpilased, vanemad inimesed, kes soovivad küll tööl käia, kuid iga kuu sama koormusega ei jaksa, lapsevanemad, inimesed, kes soovivad kevadel ja suvel rohkem aega aiamaal veeta jne. Lisaks võiks selline tööajavorm kasu tuua ja vastuvõetav olla neile, kes praegu töötavad võlaõiguslepingute alusel,” loetles Selveri personalijuht Tiina Mironova näiteid, kellel on muutuvtunnilepingust enim võita.

Just sellist uut tüüpi töölepingut saavad õige pea kasutama hakata jaekaubandusettevõtted. 

Mida see täpselt tähendab? Võtame näiteks 0,6 kohaga töötaja, kes käib tööl kolmel päeval nädalas ja teeb kuus keskmiselt 96 töötundi. Tööandja peab tagama, et töötajale on sel määral tööd pakkuda. Töötajal tuleb igal nädalal ja kuul just nii suur hulk töötunde teha. Muutuvtunnilepinguga määratakse aga kindlaks miinimum- ja maksimumtundide vahemik ehk nn muutuvtunnid. 

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega