Marje Josing: prognoosime majanduskasvu eeldusel, et me ei ole hullud ja ikka vaktsineerime ennast

Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) majandusanalüütikute märtsikuu hinnangutest selgub, et ärikliima oli möödunud kuul rahuldav, kuid parem kui kolm kuud tagasi. Prognoositakse, et järgneva poole aastaga majanduse olukord paraneb, seda eeldusel, et COVID-19 levik taandub, vaktsineerimise kasvab ning majandus taasavaneb.

Prognoosi esmaspäeval tutvustanud konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing kommenteeris: "EKI prognoosib kolmeprotsendist majanduskasvust eeldusel, et me ei ole hullud ja ikka vaktsineerime ennast ning lootes, et kolmandat-neljandat viiruselainet ei tule, " vahendab ERR.

Eksperdid hindasid märtsis Eesti majanduse üldolukorda –43 punktiga (skaalal –100 kuni +100), mis on 30 punkti võrra parem tulemus kui eelmisel vaatlusel detsembris. Eriti tuntavalt on paranenud investeeringute olukord. 71% ekspertidest hindas, et majanduse üldolukorra paranemine jätkub ka järgneva kuue kuu jooksul.

„Saame prognoosida, et järgmise poole aasta jooksul Eesti majanduse olukord märgatavalt paraneb, kuid selle eelduseks on COVID-19 leviku taandumine, vaktsineerimise kasv ja majanduse taasavanemine," ütles Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Majandususaldus on paranenud

Äri- ja tarbijabaromeetrit üldistav majandususaldusindeks oli märtsis 94 punkti. Majandususaldus on pärast eelmise aasta COVID-19 esimese laine järsku kukkumist oluliselt paranenud, kuid on veel endiselt madalam pikaajalisest keskmisest. "Suhteliselt hästi on kriisis läinud aga telekomi ja IT sektoril, sest just neid teenuseid on ühiskond kaugtöö ja digiõppe käigus rohkem vajanud," selgitas Josing.

Tarbijate kindlustunne püsib madal

Suurem osa peredest (80%) hindas märtsis, et nende majanduslik olukord on sama kui 12 kuud tagasi, kuid püsikaupade oste planeerides ollakse ettevaatlikumad ja töötust nähakse püsivat tavapärasest kõrgem. Hinnates perede rahanduslikku olukorda, on vähenenud säästa suutvate perede osakaal (vastanutest 43%) ja suurenenud ots-otsaga kokku tulevate perede osakaal, keda oli vastanutest 55%.

Eesti konjunktuuriinstituudi andmetel maksis neljaliikmelise pere nädala toidukorv märtsis 80 eurot. 2020. aasta märtsikuuga võrreldes on toidukorv kallinenud 2,4%. Tegemist on kogu vaatlusperioodi (1992–2020) kalleima märtsi ostukorviga.