"Laser" hoiatab: me jäämegi distantsõppele, sest sellistesse koolimajadesse lapsed tagasi minna ei tohiks

Kevadeks oli juba selge, et tavalisem ja teadlaste sõnul ka ohtlikum, on koroonaviiruse levik aerosoolidena, sest need mõne mikromeetrised osakesed jäävad kehvasti ventileeritud ruumides tundideks ja isegi päevadeks hõljuma. Ainsaks võimaluseks õhk korda saada, on ventilatsioonisüsteem täisvõimsusel tööle panna. Enamikes Eesti koolides selline võimalus puudub.

Ehitisregistri andmetel on Eestis 1006 koolimaja, neist loomuliku ventilatsiooniga on 797. Loomulik ventilatsioon tähendab seda, et ainus võimalus õhk aerosoolidest puhtaks saada ja võimalikku nakkusohtu vältida, on akende avamine ja tuulutamine. 30 õpilasega klassis tuleks aknaid lahti hoida… kogu aeg.

“Teoorias on see hea, aga see ei ole praktiliselt võimalik. Eriti talvel,” sõnab Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Ken Martin Aunpu, kes omal algatusel enda koolis õhukvaliteedi mõõtmise ette võttis. Aunpu sõnul oli õhk klassiruumis süsihappegaasist paks juba veerand tunniga.

Sama tegid ka Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi lapsevanemad. Ka seal oli süsihappegaasi näit klassiruumis mõne hetkega “punases”. Ka seal ei jäänud muud üle, kui aknad lihtsalt lahti hoida.

“Lastel soovitati soojemad riided selga panna,” kirjeldab VHK lapsevanem Maris Jüssi.

Aasta viirust ja keegi probleemiga ei tegele

“Juba möödunud kevadel oli selle kohta artikleid, aga millegi pärast suur üldsus sellega ei arvestanud ja teaduskoda sellega ei arvestanud,” sõnab Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen.

“Teadusnõukoda ei ole seisnud ventilatsiooni ja ruumides õhu kvaliteedi eest ja ma arvan, et nad on läbikukkunud,” kinnitab teadlane Marek Strandberg.

Miks asi koolides nii hull on, ja kas tõesti kuluks probleemi lahendamiseks 350 miljonit eurot, nagu väidab haridus- ja teadusminister, või saab ka odavamalt, selgub “Laseris” täna kell 20:30 TV3s.