Eesti Panga ekspertide koostatud tänavune Tööturu Ülevaade avaldab, et sooline palgalõhe on Eestis vähendenud märgatavalt. 90te alguses oli palgalõhe Eestis umbes 30%, praeguseks on see langenud alla 20%.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul saab palgalõhe jagada erinevateks efektideks. Valdavalt on aja jooksul palgalõhe vähenenud tänu palga struktuuriefektile. Nendel ametialadel, kus töötab rohkem naisi, on palgad kasvanud keskmisest kiiremini.
Kaspar Oja toob palgastruktuuri efekti tagant välja mõned üldistavad põhjused, miks palgalõhe vähenenud on.

  • Suurenenud on miinimumpalk. Valdavalt töötavad miinimumpalgale lähedastel töökohtadel naised.
  • Valdkonniti on tõstetud palku. Haridussektoris, kus enamjaolt töötavad naised, on lasteaiakasvatajate ja õpetajate palgad tõusnud.
  • Erialade struktuur on muutunud.
  • Üldine majanduslik stabiilsus on paranenud.


Eelmise majandusbuumi ajal kasvasid ehitussektoris valdavalt meeste palgad, mis avaldas ka olulist mõju palgalõhele. Pärast seda buumi on olnud majandus stabiilsem, tänu millele ei ole ka ehitussektorist tulnud täiendavat palgalõhet, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Tänavune Tööturu Ülevaade selgitab kokkuvõtlikult, et palgalõhe on vähenenud eeskätt seetõttu, et töökohti, kus töötab rohkem naisi, on hakatud rahalises mõttes rohkem väärtustama.

Tabel. Sooline palgalõhe ja selle allikad

Sooline palgalõhe ja selle allikad