Soome meedia: Eesti on sada aastat tootnud Euroopa kõige räpasemat energiat. Lahendusena pakutakse tuumajaamasid ning taastuvenergiat

Eesti valitsus on lubanud lõpetada põlevkivi kasutamise energeetikas järk-järgult aastaks 2035. Nüüd kaalutakse, kuidas tagada riigi energiatootmine võimalikult heitmevabal viisil. Lahendusena pakutakse nii tuuleenergiat kui ka väikseid tuumaelektrijaamu, vahendab Helsingin Sanomat.

Eesti plaanib lõpetada Euroopa kõige räpasema elektri tootmise aastaks 2035. Traditsiooniliselt on Eesti suurema osa oma elektrist tootnud maapõuest kaevandatud põlevkivist, milles on rohkem süsinikdioksiidi heitgaase kui näiteks kivisöes.

Ees seisab energiarevolutsioon, sest Eesti soovib vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkogust 70% võrra, seda aastaks 2030. Kooskõlas Euroopa Liidu eesmärkidega soovitakse süsinikuneutraalsuseni jõuda aastaks 2050.

“Meil on viisteist aastat, et välja mõelda erinevaid lahendusi. Lõpptulemus on tõenäoliselt erinevate kodumaiste energiaallikate kombinatsioon nagu bio-, tuule- ja päikeseenergia ning samuti head ühendused naabritega koos ladustamislahendustega,” ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar.

Täna katab taastuvenergia 31% Eesti energiatarbimisest, mille alla kuulub soojusenergia, transport ja elekter. Aastaks 2030 on eesmärk jõuda 42%-ni. Oma elektri tootmises moodustavad taastuvallikad kogutoodangus 22%, aastaks 2030 peaks see olema juba 40%.

Põlevkivi on viimased sada aastat taganud Eesti energiavarustuse, paisates õhku kasvuhoonegaase, lämmastik- ja vääveldioksiide. Hingatavat õhku rikuvad veelgi tootmise käigus tekkiv mustus ja tolm, maastikele jätavad suuri arme kaevandused ja räbumäed.

Põlevkivi osakaal Eesti energiatootmises on viimastel aastatel drastiliselt vähenenud. Kui 2017. aastal toodeti 85% Eesti energiast põlevkiviga, siis 2020. aastal oli vastav number vaid 54%. Selle põhjuseks on asjaolu, et põlevkivi kasutamine on heitkogustega kauplemise tõttu muutunud Eestile kahjumlikuks. Kaevandusäri kadumine on mureks Ida-Eestile, kes võitleb juba praegu tööpuudusega. Viimastel aastatel on põlevkivi kaevandustest koondatud kaks tuhat inimest.

Põlevkivi asendamiseks soovitakse laialdasemalt kasutusele võtta taastuvaid energiaallikaid nagu tuul ja päike. Tatari sõnul suurendatakse maismaa tuuleenergia osakaalu järgmise kümnendi jooksul. Avamerel toodetava tuuleenergia kuldajastu algab alles pärast 2030. aastat, hetkel kaardistatakse Eesti vetes potentsiaalsed tuuleparkide alasid.

“Avamerele tuuleparkide ehitamine on endiselt kulukas ja nõuab koostööd naaberriikidega, et leida lahendus Läänemere tuulte ära kasutamiseks,” sõnab Tatar. Eesti ja Läti plaanivad koostööd, kokku on lepitud kuni 1000 megavatise tuulepargi ehitamise osas.

Väikeste tuumajaamade Eestisse ehitamine ei ole lapsemäng. Valitsus on moodustanud tuumaenergia töörühma, kuhu kuulub ka Timo Tatar. Töörühm valmistab ette ettepanekut, millega selgitatakse tuumaenergia vajadust Eestile. Kui valitsus otsustab, et Eestis on ruumi tuumaenergiale, alustatakse õigusaktide ja määruste ettevalmistamist ning viiakse läbi asjakohane ekspertiis. Eelduste kohaselt otsustatakse 2028. aastaks, millist tehnoloogiat kasutada. Ühendriikides, Kanadas ja Ühendkuningriikides käib juba sellise tehnoloogia väljatöötamine.