Ettevõtjate uus väljakutse: vaimse tervisega tegelemist peetakse häbiväärseks
(2)
„Koroona-aasta on tugevalt fookusesse toonud töötajate vaimse tervise ning sellega süstemaatiliselt tegelemise, sest inimeste stressitase tõuseb ning läbipõlemise oht on kõrgem kui kunagi varem. Olenemata pingutustest pakkuda nõustamisteenust, mentorlust või coachingut, seisavad mitmed ettevõtted silmitsi probleemiga, et professionaalse abi saamist peetakse häbiväärseks,“ sõnas Circle K Eesti personalijuht Piret Kask. Ta lisas, et ühiskonnana on Eestis veel väga pikk tee minna, kuni tekib ühine arusaam, et professionaalse abi saamine on loomulik ja vajalik.
„Vaimse tervisega tegelemine on Eestis alles lapsekingades, kuna tuleme nõukogude-aegsest ühiskonnast, kus vaimse tervisega tegelemine näitas nõrkust. Tegelikkuses näitab see vaid tugevust, sest alla anda ja öelda, et see ei sõltu minust, on alati kerge. Süüdistada töökaaslasi, maailma või riigikorda on alati mugavam kui vastutuse võtmine enda vaimse tervise eest,“ sõnas tööpsühholoog ehk Võõras Sõber programmi eestvedaja Ave-Gail Kaskla-Kuprys.
„Ah, mis psühholoog, saan ise hakkama“
Circle K pakub töötajatele nõustamisteenust Võõras Sõber alates selle aasta algusest, mis ajaks oli näha juba tõelisi koroonapandeemiast tulenevaid väsimusmärke. „Siiani on olnud neid töötajaid, kes on siiralt tänulikud, et saavad anonüümselt oma muresid kellegagi jagada ja arutleda. Samas on ka neid, kes on öelnud, et ah, mis psühholoog, saan ise hakkama või ega ma nõrk pole,“ kirjeldas Circle K Eesti personalijuht. Samuti tuuakse välja võimalust rääkida lähedaste ja sõpradega.
Võõras Sõber programmi eestvedaja rõhutas, et lähedastega suhtlemine ning murede arutamine on hea tugi, kuid alati tuleb silmas pidada, et lähedased ja sõbrad on kallutatud ja kipuvad nõu andma. „Tihtilugu sõber kiidab takka või halvustab kaasa, kuidas sõbrale aga sobilikum on. See aga ei vii lahenduseni ning probleem aina süveneb. Professionaalne nõustaja on neutraalne,“ sõnas Kaskla-Kuprys.
Tema sõnul tuleb abi otsida siis, kui midagi hakkab kasvõi natukene häirima, mitte siis, kui asjad on üle pea kuhjunud. „Ennetamine on alati efektiivsem kui tegeleda tagajärgedega, milleks enamasti on läbipõlemine, depressioon, ärevushäired. Professionaalsesse abisse tasub suhtuda nii nagu enda füüsilise tervise eest hoolitsemisse. Kui komistad ja murrad jalaluu, siis sa ei lähe tuppa ega oota, et äkki läheb ise üle,“ selgitas Võõras Sõber eestvedaja. Ta lisas, et tihtilugu õigel ajal nõustamisse jõudes ei olegi vaja ravi või teraapiat, sest inimesel on lihtsalt vaja rääkida ning jõuda ise lahendusteni.
Väsimus ja ärevus vaid tõusevad
Vaimse tervisega tegelemise puhul peljatakse kõige rohkem enda haavatust ehk tunnistada, et miski häirib. Kuigi Võõras Sõber nõustamisprogramm on anonüümne ehk inimene ei pea avalikustama oma isikut, seotakse inimene siiski ettevõttega, et anda ettevõttele tagasisidet, millised on organisatsiooni murekohad. „Ettevõtetel on väga oluline kategooriate lõikes teada, millised on töötajate murekohad, et sellele ettevõttesiseselt tähelepanu pöörata. Näiteks, kas lisapingeid tekitab pandeemia, kodukontor ja kaugjuhtimine või hoopiski mõni muu valdkond. Ainult teadliku tegutsemisega saab ettevõte inimesi hoida ja toetada,“ ütles Kaskla-Kuprys.
Circle K Eesti personalijuht tõi välja, et nii kontoritöötajad kui teenindusjaama töötajad on hetkel väga suure pinge all ning ärevuse tase on kõrge. „Kontoritöötajad on tänaseks juba aasta olnud kodukontoris. Kõik meelelahutuse kraanid on kinni ja vaimu toita äärmiselt keeruline, sest ka kolleegidega sotsialiseerumine toimub vaid veebi vahendusel. Ka kaugjuhtimine on Circle K jaoks uhiuus teema, mis on pakkunud palju väljakutseid. Eelkõige, kuidas juhina tõsta usaldust oma töötajate vastu ning mõista, et lisaks tööülesannetele on paljudel kodus ka distantsõppel olevad lapsed ja lasteaialapsed, kes vajavad samuti hoolt,“ sõnas Kask.
Veelgi suurema pinge all on eesliinitöötajad ehk teenindusjaamade meeskonnad. „Haiguslehtede arv viimase aasta jooksul on kasvanud, sest haigestumisi ja eneseisolatsiooni kohustust tuleb palju. See tähendab, et vahetusi on üha keerulisem täita. Paljud on juba nii väsinud, sest koroonaperiood on tõeliselt pikaks kujunenud,“ ütles Kask, lisades, et väidet „kopp on ees“ kuuleb aina tihemini. Samuti tekitavad pingeid pidevad muudatused, uued piirangud, nõuded.
Circle K Eesti personalijuht loodab, et ka koroonapandeemia pidurdumisel jätkavad ettevõtted töötajate vaimsele tervisele tähelepanu pööramist ning tulevikus on igal hoolival tööandjal töötajate jaoks oma terapeut. „Kuigi hetkel suhtutakse vaimse tervise teemadesse veel kerge skeptsitsmiga, siis on tendents siiski sinnapoole, et professionaalset abi hakatakse üha rohkem aktsepteerima ning selle väärtust hindama,“ sõnas Piret Kask.
