Kohtutäiturid: Eestit teatakse maailmas kui eesrindlikku digiriiki, tegelikult oleme väga ajale jalgu jäänud
(52)
Eestit teatakse maailmas kui eesrindlikku digiriiki, kuid tegelikult oleme omadega väga ajale jalgu jäänud. Ajal, kui meie meditsiinipersonal on ülimalt ülekoormatud, peavad perearstid käsitsi Exceli tabeleid täites kuidagi vaktsineerimises järge pidama, sest uhkes e-riigis polegi olemas süsteemi, millega inimestele vaktsineerimisekutseid laiali saata. Selles riigis puudub ka ühtne hästitoimiv infosüsteem kohtutäituritele ning et üldse kuidagi mõistlikku moodi tööd korraldada, on osad kohtutäiturid omavahenditest loonud endale toimivad süsteemid.
Meil on täna 40 kohtutäiturit. Neist igal neljandal sh ka meil, on olemas oma infosüsteem, mille kaudu me X-teest otse päringuid teeme. Ilma sellise lahenduseta ei oleks praegu võimalik efektiivselt töötada. Tõsi, lisaks eksisteerib ka praegu täiturite nö ühine süsteem, kuid see ei toimi tõhusalt. Näiteks ei saa sellest teha korrektseid päringuid võlgnike osas. See tähendab, et võlgniku isikukood tuleb menetluse alustamisel igasse registrisse käsitsi sisestada ning „masspäring" näeb välja niiviisi, et laetakse ülesse tabel võlgnike koodidega ja ettearvamatu aja pärast saadakse vastu tabel, mida tuleb siis töötlema hakata.
Nüüd aga ütleb riik, et me peame oma välja arendatud hästi toimiva süsteemi nurka viskama ja võtma kasutusele teiste täituritega ühise lahenduse, mis aga juba eos on kehvem praegu meie poolt kasutatavast süsteemist.
Mis selle asja mõte on?
Kogu asja eesmärk tundub üllas - luua võrdsed võimalused kõikidele tegutsevatele kohtutäituritele. Tegelikult aga on meile juba korra loodud täiesti võrdsed võimalused, kuid nagu elus ikka - on neid, kes püüdlevad kaugemale ja neid, kes lepivad tagasihoidlikemate tulemustega.
Alustasime oma tööd vastavalt 2001 ja 2002. aastal, kui toonane justiitsminister Märt Rask nimetas ametisse 79 uut vabakutselist kohtutäiturit. Enne seda olid likvideeritud kohtute täitevosakonnad ja seal töötanud täiturid võisid konkureerida vabakutselise kohtutäituri ametikohale. Muutuse tingis soov korraldada täitemenetlust tõhusamalt.
Igale kohtutäiturile anti arvuti, töölaud ja pakk juba menetluse olnud ning seni täitmata nõudeid. Seega alustasid kõik justkui ühelt joonelt. Elu on teinud oma korrektiivid ja täna on kohtutäitureid järel vaid 40. Oleme püüdnud pakkuda kliendile kiiret ja efektiivset teenust ning investeerinud oma raha tarkvarasse, mis aitaks seda teha. Võib-olla on tõesti mu töötulemused paremad kui nendel, kes ei ole nii toiminud, aga see ongi ju edasiviiva konkurentsi mõte.
Loome midagi - ei tea, mida
Uue süsteemiga seoses on väga palju segast. Vabalt võib juhtuda ka nii, et ära lõhutakse toimiv lahendus, aga uut samaväärset ressursi puuduse tõttu asemele anda pole. Selline olukord meenutab SKAIS2 arendamisega seotud riiklike kannatusi ja häbi. Kahjuks ei ole praegu ka ühest arusaadavat põhjendust, mispärast toimiv süsteem ära tuleb lammutada.
On ka väga ebaselge, milline see uus loodav süsteem üldse olema peab, sest sõltuvalt büroo suurusest on vajadused erinevad. Tõenäoliselt ei olegi võimalik luua universaalset lahendust, sest iga täitur on seaduse järgi vaba toimingu õigusliku lahenduse valikul.
Kuna täiturid tegutsevad iseseisvate ettevõtjana, siis tahaksime me teada, mis meid kolme aasta pärast ootab. Nimelt tuleb ju sinnamaani elada ning praegusi süsteeme käigus hoida ehk investeerida nii tark- kui riistvarasse. On keeruline investeerida teades juba ette, et see raha on korstnasse kirjutatud.
Miks mitte minna sama teed nagu paljudes teistes riikides, kus on tavaline, et täiturid ühinevad ja loovad ka ühise infosüsteemid töö tegemiseks. Eesti riik on x-tee teenuste väljatöötamisega püüelnud selle poole, et kõik, kel vaja, saaksid kasutada riigi poolt loodud teenuseid ja teha seda sõltumatult.
Veidi hirmutav on ka rahaküsimus. Nimelt pole mitte keegi hinnanud, millised mõjud kaasnevad uue infosüsteemi arendamisega riigile või kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale. Samuti ei selgu, millised on uue infosüsteemi loomise rahastamise allikad. Meil on juba kogemus, kui ehitati tänaseks mittetöötav süsteem ning see maksis 1,3 miljonit eurot. Aeg on edasi läinud ja ilmselt nii odavalt süsteemi enam ei saa ehk räägime vast 2-miljonilisest investeeringust. Hetkel tekib koja eelarvesse igal aastal täiendav 100 000 eurot, seega võtab sellise süsteemi arendamine aega umbes 20 aastat... Eriti selles valguses kerkib taas küsimus, et mis on üldse selle ümberkorralduse mõte.
