EVEA: lisaeelarvest plaanitav uus EASi kriisiabi voor kordab vanu kroonilisi vigu

EVEA on pöördunud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti poole palvega mitte allkirjastada praegusel kujul määrust, mis sätestab EAS-i kriisiabi tingimusi jaekaubanduse ja turismiettevõtjatele.

Jutt käib kriisiabi tingimustest seoses piirangutega märtsis ja aprillis 2021.

EVEA sõnul on kriisiabi tingimused koostatud arvestamata väikeettevõtete olukorda Covid-kriisis. Peamiste probleemidena toob EVEA välja toetuse suuruse määramise 2021. a veebruari palgakulu alusel, minimaalselt 5000 euro tööjõumaksude nõuet perioodil jaanuar 2020-veebruar 2021 ning ilmset mittekäibemaksukohustuslaste, iseendale tööandjate ja FIEde diskrimineerimist.

EVEA ja selle mitme kollektiivliikme - turismi valdkonna erialaliidu hinnangul muudavad need tingimused kriisiabi paljudele mikro- ja väikeettevõtetele kättesaamatuks või marginaalseks. Sellise riigiabi tulemusena toimub konkurentsimoonutus ja turu ümberjagamine üksikute suuremate ettevõtete kasuks.

EVEA asepresidendi Marina Kaasi sõnul on Eesti kriisiabi meetmete arendamisel juurdunud kaks peamist probleemi: ainutähtsaks kriteeriumiks peetakse töölepinguga personali pealt tasutud tööjõumakseid ning meetmete disainimisel alustatakse ümmarguse summa lukku löömisest valitsuse tasandil, millele hiljem hakatakse otsima piisavalt kitsast kasusaajate sihtgruppi. Kui meetme raamidesse mittemahtuvad ettevõtjad hakkavad protestima, tuleb lihtne vastus - raha on ainult nii palju, kõiki ei saa aidata!

Kaas lisab, et tavaks nii eelmise kui praeguse valitsuse ajal on saanud ettevõtjate mittekaasamine kriisimeetmete planeerimisse. Tulemusena ei kvalifitseeru kriisiabi saamiseks väga suur osa sektorist, keda soovitakse aidata. EVEA konsulteerides oma kollektiivliikmetega, võib väita, et mitme erialaliidu liikmetest üle pooled jäävad plaanitud sulgemistoetusest ilma, kusjuures need on enamasti ettevõtted, mis ei kvalifitseerunud ka senistes EASi või Töötukassa kriisiabimeetmetes.

„See on meie arvates selge signaal, et kriisis kannatanud ettevõtjaid ei kohelda riigi poolt võrdselt ning riik teadlikult jätab hätta suure osa seaduskuulekaid väikeettevõtjaid. See on lühinägelik poliitika, sest see hävitab töökohti ja maksutulubaasi, suurendades samas koormust riigi sotsiaalabi süsteemile", märgib Kaas.

Erialaliidud on rahulolematud

Eelnõu on saanud hävitava hinnangu EVEA liikmetelt, sh mitmelt kollektiivliikmeks olevalt erialaliidult:

Tallinna Giidide Ühingu sõnul eraldatakse toetust ebavõrdsetel alustel ning toetusele ei kvalifitseeruks enamik giide kui turismiteenuse pakkujaid 5000-eurose tööjõumaksude lävendi tõttu. Automaatselt jäävad välja kõik üheinimese firmad, sest palgad kriisiajal on viidud miinimumini.

Reisibüroode Liidu seisukoht on, et uus toetusmeede on vaid suurettevõtetele, luues moonutatud turusituatsiooni ja riigi abiga eelisolukorra suurettevõtetele. Enamus liidu 19-st liikmest võivad pretendeerida vaid 1168-eurosele toetusele, kuna palgalised töötajad olid koondatud juba 2020. a sügisel.

Turismibusside Ühing on seisukohal, et Eestis toimub riiklikul tasandil väikeste ettevõtete väljasuretamine ja ebaausa konkurentsieelise andmine teatud ettevõtetele. Niikaua, kui riik jagab toetusi lähtuvalt tööjõukuludest, ei ole väikestel firmadel võimalik mingit abi taotleda. Bussiettevõtted (turisti- jt juhuvedudega tegelevad) on tööta olnud juba aasta ja neil kellelgi ei ole enam töötajaid palgal. Kuid sellele vaatamata on neil kõrged püsikulud, milleks on busside liisingud, kindlustused, parklakulud, busside hoolduskulud, amortisatsioonikulu. Plaanitud tingimuste alusel oleks selleks saadav toetus summas 2 miinimumpalka ehk 1168 eurot.

MTÜ Eesti Maaturism juhib tähelepanu, et maapiirkonnas tegutsevad mikro- ja väikeettevõtted meetmest loodetud tuge ei saa ning kui saavad, siis on need summad marginaalsed.

SA Saaremaa Turism nimetab toetuste olukorda totraks ja ebaõiglaseks. 5000-eurose tööjõumaksude nõue 2020. aastal ja 2021 a. kahel esimesel kuul on absurdne, sest sõltuvalt valdkonnast on käibe langused olnud 50-100%, mis tähendab, et maksude maksmiseks puudub igasugune baas. Lisaks on arusaamatu, miks võrdse käibe ja selle kaotuse korral turismiteenust pakkuv OÜ saab 5000 eurot toetust ja FIE 1168 eurot? Kui riik võimaldab sellist ettevõtlusvormi nagu FIE, siis tuleb seda ka võrdselt teistega kohelda.

EVEA leiab, et kui valitsusel ei ole plaanis saata signaali, et teda ei huvita turismisektoris tegutsevad väikeettevõtted, vajab kriisiabi määrus enne allkirjastamist kiiret parandamist. Nii EVEA kui arvukad sektori organisatsioonid on valmis pakkuma lahendusi, et kõrvaldada ebavõrdne kohtlemine ning anda võimalus saada abi kõigil sihtgruppidesse kuuluvatel ning kriisis rängalt kannatanud ettevõtjatel, ka kõige väiksematel.

EVEA loodab, et ettevõtlusminister seisab ettevõtjate võrdse kohtlemise eest ning ei luba diskrimineerida ja jätta kriisitoeta nende kõige arvukamat osa - väikeettevõtjaid.