Pensioniraha portaali valguses. Amet selgitab: millal läheb tarvis laenu andes tegevusluba, et vältida kriminaalkaristust?

Finantsinspektsioon juhib tähelepanu juhtudele, mil füüsilisel isikul on tarbijale laenu andes vaja inspektsioonilt taotleda tegevusluba.

Ameti sõnul on tegevusluba vaja siis, kui tarbijakrediidi andmine on muutunud tema peamiseks majandustegevuseks ja tulu teenimise allikaks. Tegevuslaota laenu andes riskib laenuandja kriminaalkaristusega ja vastutustundetult laenates intressidest ilma jäämisega.

Tegevusloa taotlemiseks tuleb asutada äriühing, kehtestada seaduse nõuetele vastav organisatsioon ja täita muud nõuded

Füüsiline isik, kes tegeleb oma majandus- või kutsetegevuses tarbijale laenu andes, peab järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Enne laenu väljastamist tuleb laenuandjal veenduda laenusaaja võimes saadud laen koos intressidega lepingus kokkulepitud tingimustel tagastada.

Kui laenuandja seda ei tee, siis võib laenuvõtja pääseda intresside maksmisest. Samuti tuleb eraisikule laenu andes kinni pidada krediidi kulukuse ülempiirist. See tähendab, et intress ja muud laenu andmisega kaasnevad kulud kokku ei tohi ületada võlaõigusseaduses sätestatud ülempiiri.

Alates 2015. aastast on Eestis tegutsevad krediidiandjad ja -vahendajad finantsinspektsiooni järelevalve all ning teenusepakkujad peavad omama kas krediidiandja või -vahendaja tegevusluba. Finantsinspektsiooni krediidiandja või -vahendaja tegevusluba on tänase seisuga 56 ettevõttel, kelle seas on ka krediidiasutuste tütarettevõtteid. Krediidivahendaja tegevusluba on Eestis 10 ettevõttel.