INTERVJUU | Coop Panga juhatuse liige: järgmine suur samm on, et kõik Coopi kauplused töötaksid ka pangakontorina
(38)
Millisena näeb Coop Pank enda tulevikku?
Coop Panga turuosa on 3,5%. Eesmärgiks on 10% kuue ja poole aasta pärast. Taoline eesmärk sai võetud juba kolm ja pool aastat tagasi ning seni püsime kenasti tempos. Samuti oleme selle aja jooksul näinud aktsionäride arvu märkimisväärset kasvu.
Vaatamata koroonapandeemiale ei ole me oma töötajaid koondanud. 2021-2022 tegeleme intensiivselt tootearendusega: Coop Pank jätkab IT-investeeringutega. Järgmine suur samm erakliendi panganduse kontekstis on sünergia Coopiga, et kõik kauplused töötaksid ka pangakontorina. Oleme igas Eestimaa nurgas päriselt olemas.
Te mainisite kasvavat aktsionäride arvu. Millal te neile dividende maksma hakkate?
Turule tulles sai välja öeldud, et 2021. aasta kasumist makstakse 2022. aastal dividende. Seda siis 25% ulatuses kasumist. Hetkel ei ole see plaan muutunud. Dividendipoliitika kinnitab aktsionäride üldkoosolek.
Te emiteerisite hiljuti raha kaasamiseks suure hulga võlakirju. Millele te selle raha kulutada plaanite?
Kulutamine ei ole siinkohal päris see, mida rahaga tegema hakatakse. Eelkõige on see vajalik meie kasvuloo jätkamiseks. 2020. aastal finantseerisime 100 miljoni euro eest ettevõtteid. Kui tahame seda mahtu kasvatada, siis vajame lisakapitali. Oleme igal aastal oma mahtusid kasvatanud umbes 40%. Plaanime seda ka lähiaastatel jätkata.
Kui märkimisväärselt on koroonakriis teie plaane mõjutanud? Näiteks üle Euroopa tasuta sularahatehingud võiks olla päris oluline konkurentsieelis, kuid praegusel hetkel see klienti eriti ei huvita.
Me loodame, et maailm ikka päris selliseks ei jää. Kui me vaatame kliendipakkumise muudatusi, siis seal on ka terve posu teisi muudatusi: ostukindlustus, 55+ ja alla 27-aastastele kogupakett tasuta. Täiesti tasuta saavad nüüd paketi 19 000 meie klienti. Kokku on meil kliente 90 000, mille osas oleme edestamas ka seniseid prognoose. Meie eesmärk oli 100 000 kliendini jõuda 2022. aasta lõpuks, kuid eeldatavasti juhtub see juba käesoleval aastal.
Millise profiiliga peaks Coop Panga klient olema?
Esiteks kindlasti klient, kes armastab kiirust. Finantseerimistoodete puhul on meie esmased otsused automatiseeritud, teekond taotlusest rahastamiseni käib sekunditega. Samuti olime esimene pank Eestis, kes tegi klientidele kättesaadavaks üle veebi liitumise (seda saab sama lihtsalt teha ka LHV-s; Luminor ja Swedbank võimaldavad samuti veebi teel konto avamist, kuid neis pankades tuleb siiski videosilla teel klienditeenindajaga ühendus luua; SEB konto avamiseks tuleb minna pangakontorisse – toim.).
Lisaks ka klient, kes tahab personaalset suhtlust. Kui kriis hakkas, siis väga paljud pangakontorid panti kinni, meie hoidsime kontorid lahti. Meie kontorisse ei pidanud aega broneerima. Kontorisse saab igal hetkel sisse ja teenindame igat klienti. Ennetades järgmist küsimust: klient, kes eelistab lihtsaid pangateenuseid. Meil ei ole investeerimis- ja pensionitooteid. Meie tugisambaks on lähenemine, et pakume lihtsaid pangateenuseid.
Seevastu kõige olulisem argument: klient, kes päriselt armastab eestimaisust. Otsib ju klient ka puuviljaletist Eesti õuna enne kui Poola õuna. Väljaspool suurlinnu on klientidel kodumaise eelistamine eriti suur argument. Ta ei vaata, kas teenus on sendi võrra odavam või kallim, palju olulisem ongi kodumaise eelistamine.
Viimasest väitest jääb mulje justkui teie suurim konkurent oleks LHV, kes toetub samuti kodumaisele kapitalile. On see nii või pigem näete, et LHV ja Coop Pank täiendavad üksteist, meelitades Rootsi pankadelt üle erineva profiiliga kliente?
Me ei defineeri LHV-d sellise konkurendina, kellega meil sõrad risti läheksid. Mingil määral on taktika sama: otsime esmajoones kodumaist klienti. Küll aga ründab LHV suurlinna kliendisegmente, meie peamiselt suurkeskustest väljapool. Samas otsime uute teenustega ka linnaklienti. Meie mõlema sihtmärk on Rootsi pangad. Kõige enam kliente oleme üle meelitanud SEB-lt ja Swedilt.
Kas te ei karda, et teie ning LHV turuosa kasvades hakkavad suuremad konkurendid klientide tagasi võitmiseks tegema hinnadumpingut?
Konkurents on alati teretulnud. See sunnib kõiki osapooli pingutama ja tegema kliendile tervikpakkumist paremaks. Hea näide on investeerimismaailmast: haldustasud lähevad järjest soodsamaks ning LHV kaotas Balti aktsiatega kauplemisel üldse kõik teenustasud ära (teenustasuta on Balti aktsiatega kauplemine ka Swedbankis – toim.). Eriti tervitatav ongi see kliendi vaatest, kuid panga vaatest ma ka ei tunne, et terav konkurents oleks ohumärk. See hoiab sihti silme ees ja sunnib veel paremaid pakkumisi tegema.
Teil on võrdlemisi lai pangakontorite võrgustik, kas see on jätkusuutlik?
Selge on see, et kõikide kontorite avatuna hoidmine ei ole majanduslikult kasulik. Asjal on siiski ka teine pool: oleme välja sõnastanud, et meie missiooniks on hoida elu igas Eestimaa nurgas, seega peame tegema teatud möönduseid. Samuti on paljud meie kontorid Coopi enda pindadel – need on väga kuluefektiivsed ja sisuliselt täidavad ka turunduseesmärki. Ühtegi olemasolevat pangakontorit me kindlasti sulgeda ei plaani.
Coop Pank on võtnud sihi, et põhilised pangateenused peaksid olema tasuta ning klient peaks maksma lisandväärtuse saamise eest. Millised teenused lähevad nii-öelda lisandväärtuse alla?
Maailm liigub selles suunas, et baasteenused peaksid olema tasuta. Uksest sisse saamine peaks kliendile alati tasuta olema ehk liituda saab tasuta ning kõige põhilisema, väikerahnu paketi eest ei peaks klient midagi maksma.
Teistele pakettidele on võimalik juurde osta näiteks reisikindlustust. Teistel pankadel on see ainult krediitkaardi osa, me oleme selles osas unikaalsed. Lisandväärtust pakkuv teenus on ka näiteks ostukindlustus. Kõige kallimas, rändrahnu paketis saab klient kontojäägilt ka 1% intressi. Kliendid on selle väga hästi vastu võtnud, sest rändrahnu paketi liikmete arv kasvas üle ootuste hästi.
Milliste uute teenustega plaanib Coop Pank lähiajal turule tulla?
Asutasime aasta tagasi kindlustusmaakleri. Teeme esimesi samme kindlustuse valdkonnas. Lisaks on sellelt poolelt veel mõtteid. Kindlustus on see, kuhu suunda me vaatame. Soovime klientidele täiendavat väärtust ning kindlustunnet pakkuda.
Kas plaanite kindlustusteenuseid pakkuda vaid enda panga klientidele või ka laiemale publikule?
LHV-st selles osas tõepoolest erineme, nende kindlustusselts konkureerib teiste kindlustusseltsidega, meie tegutseme maaklerina ja aitame kindlustada peamiselt enda kliente. Oleme justkui teistele kindlustusseltsidele vahendaja. Otsime enda kliendile kõige paremini tema vajadustele vastava kindlustuspakkumise.
Millistest teenustest on Eesti erakliendi pangandusturul puudus?
Uus huvitav nišš on avatud pangandus. Kuluaarides sellest räägitakse, aga ühte pioneeri ei ole veel välja tulnud. Erakliendi kontekstis on sellel mitmeid hüvesid.
Klient saab anda ligipääsu oma kontoinfole kõikides pankades. Täna peab klient finantseerimisteenust küsima tulles erinevad pangad läbi käima, mis on tülikas ja vaevaline protsess. Sellise teenuse avamisel saaks aga kõik pangad hakata omavahel infot jagama, misläbi teenus läheks klientidele oluliselt mugavamaks ja sujuvamaks.
Teine kontekst on makse algatamine. Tänane maailm püsib e-arvetel ning püsikorraldustel: kui klient vahetab panka, siis ta peab ka kõik e-arved ümber tegema, mis teeb panga vahetamise võrdlemisi tülikaks. Läbi avatud panganduse saaks pank teistes pankades makseid algatada – nii ei peaks klient valima ühte põhipanka. Kodulaenu saaks võtta Coop Pangast, investeerimistooteid LHV-st jne. Õunte hoidmine mitmes korvis muutuks tavapäraseks ja see oleks ka kliendile mugav.
Kui kaugel on plaanid pangaautomaatide tasuta ristkasutusest (see võimaldaks tasuta raha välja võtta ükskõik millise panga pangaautomaadist – toim.)?
Tegelikult meie kaardiga saab seda juba praegu teha: Euroopas sularaha väljavõtmine on tasuta, mistõttu see on tasuta ka Eestis.
Automaatide singulaarsust on pangaliidus arutatud. Käisin ka ise sel nädalavahetusel Võsul, üsna väike koht, aga ühe kaupluse küljes on kõikide pankade automaadid. Ilmselgelt seda ei ole rentaabel ülal pidada. Hetkel ei oska öelda, kuhu need diskussioonid pangaliidus viinud on. Plaan automaatide tsentraliseerimiseks on olemas, aga kokkuleppeid veel pole.
Kas Coop Pank pakub teenust mitteresidentidele?
Jah, meil on üksikuid mitteresidentest kliente, kuid sisuliselt oleme neist peaaegu täielikult loobunud. Oleme esmajoones eestlastele suunatud pank ning oma teenused ja müügiargumendid loonud just eestimaisele kliendile.
Tegelikult sihtisin eelmise küsimusega rahapesuskandaalide suunas. On selge, et viimase kümne aasta jooksul ei olnud Eesti pankade kontrollmehhanismid mitteresidentide osas piisavad. Kuidas te kindlustate, et järgmisena ei räägiks me näiteks Coop Panga rahapesuskandaalist?
Iseenesest ongi olukord pankade jaoks keeruline. Ei ole üheselt defineeritud, kui kaugele peab kontrollmehhanismiga minema. Erinevatel pankadel võivad olla erinevad standardid. Näiteks kliendid, keda meie loeme suurklientideks, võivad suurpankadele olla ainult keskmise suurusega kliendid. Järelikult on ka radari all olev risk erinev.
Seetõttu ma ei võtakski ma siinkohal seisukohta, et keegi on jätnud midagi rohkem tegemata või teinud konkurentidest enam. Ega iial ei tea, kas meetmed on lõpuni piisavad või mitte. Oleme enda süsteeme neli aastat üles ehitanud ning täiustanud.
Küll aga oleme mitteresidentidest klientide mahtu jõuliselt vähendanud. Mitteresidendid ei ole meie esimene eelistus. Valime enda portfelli vaid kliente, kellel on Eestiga päriselt seotus olemas.
