Sõerd: eelarvenõukogu kinnitab, et eelmine valitsus ilustas eelarvenäitajaid
(20)
Eelarvenõukogu on andnud oma hinnangu rahandusministeeriumi kevadisele majandusprognoosile. Nõuandekogu ülesanne on hinnata ka valitsuse eelarvepoliitikat. Järgmise aasta riigieelarve ja uue eelarvestrateegia läbirääkimised peavad jõudma otsusteni aprillikuu lõpuks. Eelarvenõukogu arvamust riigi rahanduse kohta tuleks käsitleda kohustusliku sisendina eelarveläbirääkimistel.
Nõukogu hinnang majandusprognoosile on toetav. Eesti majanduse kriisieelne tase ületatakse juba järgmisel aastal. Sellest tulenevalt on eelarvenõukogu soovitus ennistada järgmisel aastal eelarvereeglid ja lähtuda nendest riigieelarve koostamisel. Miinimumnõue järgmise aasta kohta on mitte ületada 3% puudujääki SKP suhtes.
Eelmine valitsus ilustas eelarvenäitajaid, parandades neid fiktiivsete ja sisustamata kärpemeetmetega. Nelja aasta kohta pandi selliseid meetmetega katmata numbreid kirja ligikaudu ühe miljardi euro ulatuses. Sellise näilisuse loomisest soovitab eelarvenõukogu edaspidi loobuda.
Eelmine valitsus harrastas ilustamist lubamatult palju. Tuletame meelde, kuidas kuulutati välja ulatuslik eelarverevisjon ja räägiti nullbaasilisele eelarvestamisele üleminekust. Mitme aasta jooksul pole aga edusammudest midagi kuulda. Siis tuldi välja juttudega sellest, kuidas PPP projektide vormis ehitatakse valmis neljarealised maanteed kõigis põhisuundades. Kahe aastaga aga ei suudetud isegi esimese pilootlõiguks valitud PPP maanteejupi projekteerimis- ja ehitushanget läbi viia.
Valitsussektori kulutused ületasid maksumaksjale jõukohase taseme juba enne praegust kriisiaega. Üle jõu elamist näitas eelarve struktuurne puudujääk kriisile eelnenud suhteliselt kiire majanduskasvu aastatel. Kriisile eelnenud aastatel eelarvepuhvrite loomata jätmine võimendas eelarvepuudujääki kriisi aastatel.
Praegusi eelarveläbirääkimisi pidavale valitsusele on eelarvenõukogul konkreetsed soovitused. Eelmise aasta majanduslangus jäi oodatust väikemaks, seda tänu meie tähtsamate kaubanduspartnerite nõudluse vastupidavusele ja tänu sellele, et Eestis olid pandeemiaga seotud piirangud ühed leebemad teiste riikide võrdluses.
Kuna meie majandus saavutab prognoosi järgi kriisieelase taseme juba 2022. aastal, siis tuleb juba järgmise aasta eelarvet koostades uuesti lähtuda eelarvereeglitest ja mitte lubada eelarvepuudujäägi suurenemist üle 3% SKPst. See aga tähendab, et rahandusministeeriumi majandusprognoosiga võrreldes tuleb järgmise aasta eelarvet parandada mahus veidi üle 300 miljoni euro.
