„Veel ei ole selles osas otsust langetatud, aga ma võin öelda, et me ei ole algatanud lepingu jätkamise osas kõnelusi ei AstraZeneca ega Johnson & Johnsoniga. Samal ajal oleme hakanud läbi rääkima lepingu jätkamise tingimustes BioNTechi, Pfizeri ja Modernaga,” ütles Prantsuse tööstusminister Agnes Pannier-Runacher reedel telekanalile BFM, kirjutab Bloomberg.

Need kommentaarid järgnevad Euroopa Komisjoni lõppeva nädala teatele, et nad on asunud läbirääkimistele Pfizeri ja BioNTechiga, et kindlustada Euroopa Liidu liikmesriikidele kuni 2023. aastani veel 1,8 miljardit vaktsiinidoosi.

Kuivõrd Pfizeri-BioNTechi vaktsiin on mRNA-vaktsiin, siis ütles Komisjon, et edasiste plaanide tegemisel arvestatakse just sel tehnoloogial arendatud vaktsiinidega. Teatavasti kaustavad nii Johnsoni & Johnsoni ning AstraZeneca vaktsiin adenoviirust immuniseerimiseks.

Lõppeva nädala kolmapäeval märkis Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et Euroopa Liit keskendub edaspidi tehnoloogiatele, mis on tõestanud ennast, viidates seejuures just mRNA-vaktsiinidele.

Sama on rõhutanud ka EL-i tervishoiuvolinik Stella Kyriakides hiljuti Bloombergi televisioonile antud intervjuus. „Me peame olema valmis olukorra lahendamiseks,” sõnas ta. „Seetõttu vaatame ennekõike just seda liiki tehnoloogiate poole,” lisas ta.

Pfizer on kiirendanud ka oma tootmisprotsesse, võimaldamaks teises kvartalis EL-il oma tellimust kiiremini kätte saada. Von der Leyen on öelnud, et ettevõtte näol on tegu usaldusväärse partneriga, kes peab kokkulepetest kinni.

Nii ei ole juhtunud aga EL-i ja AstraZeneca vahelise lepingu täitmisega. Johnson & Johnsoni vaktsiin on praegu üldse pandud ootele, kuniks Euroopa ravimiamet uurib trombiohu ja vaktsiini vahelist seost. Samal põhjusel on AstraZeneca vaktsiini kasutamist paljudes EL-i liikmesriikides tänaseks juba piiratud.