Nimelt on Vene riigipea taaskord üles loetlenud talle kuuluva treileri Skif, mida on võimalik kasutada ka telgina, kirjutab Ilta-Sanomat. Tegu on nõukogudeajast teada-tuntud treileri tüübiga, mis tekitab paljudes nostalgiat. Samas tekitab see fakt venelastes palju elevust seetõttu, et mitte keegi pole näinud presidenti seda reaalselt kasutamas.

Sarnaselt valitsuskabineti liikmetele ja enda büroo töötajatele on ka Vene president Vladimir Putin kohustatud iga-aastaselt avalikustama oma majanduslike huvide deklaratsiooni. Seda näeb ette seadus. Selle kohaselt teenis Vene riigipea mullu 10 miljonit rubla, mis on tänase vahetuskursi juures umbes 110 000 eurot.

Uudisteagentuuri Ria Novosti sõnul on Putini vara loetelu aastast aastasse samaks jäänud. Näiteks kuulub talle 77-ruutmeetrine korter, mille juurde käib 18-ruutmeetrine garaaž, kolm autot (kaks Gaz M21 Volgat ning Lada Niva) ja ka telk-treiler Skif.

Varasemalt on Putin deklaratsioonis väitnud, et talle kuuluva Skif treileri näol on tegu 1987. aasta mudeliga. Kuigi Putinil on ka 153,7-ruutmeetrine korter, mille juurde käib samuti 18-ruutmeetrine garaaž, ei ole tema selle korteri omanik, väidetakse Kremli veebilehel.

Venelased on hakanud riigipea tagasihoidliku varanduse üle sotsiaalmeedias nalja viskama. Näiteks ajakiri Snob illustreeris Putini vara selliselt:

Ka on venelased News.ru andmeil reageerinud värskele infole iroonia ja sarkasmiga. Paljud küsivad, kus seda uunikumi näha saaks. Mõni küsib ka, et millal plaanib Putin selle treileri maha müüa, et ta iga-aastaselt kogu rahva pilke alla ei satuks.

Nii mõnigi on irooniliselt märkinud, et kas Putin kasutab Skif treilerit, reisides Musta mere äärde jäävasse nn Putini paleesse ja selle ümbruses matkates. Sellise videouurimuse tõi hiljuti avalikkuse ette praegu vangistatud ja raskes seisus opositsionäär Aleksei Navalnõi. Hiljem on muidugi ärimees Arkadi Rotenberg väitnud, et see loss kuulub tegelikult talle.

Paljud ta alluvad teenivad oluliselt rohkem

Kui uskuda Putini esitatud tuludeklaratsiooni, siis tundub, et tema sissetulekud jäävad oluliselt alla tema lähikondlaste sissetulekutele nii valitsuses kui ka Kremlis. Näiteks tema pressiesindaja Dmitri Peskov deklareeris oma eelmise aasta sissetulekuna 12,5 miljonit rubla, mis on ligikaudu 140 000 eurot. Teisisõnu teenis Peskov 30 000 eurot rohkem kui tema otsene ülemus.

Lisaks teenivad ka mitmed teised Vene riigipea administratsiooni kuuluvad sekretärid ja nõunikud oluliselt rohkem kui nende ülemus. Näiteks Putini sekretär Igor Levitin teenis mullu 43 miljonit rubla ehk ligikaudu 477 000 eurot. Tema bürooülem Sergei Kirijenko aastatuluks oli 30,5 miljonit rubla ehk 339 000 eurot.

Kreml ei oska ka seletada, kuidas on nii, et riigipea teenib vähem kui tema alluvad. Siiski võib öelda, et Putini sissetulekud kasvasid mullu 270 000 rubla ehk 3000 euro võrra. Samas jääb Putin aastatulult maha ka naaberriigi Soome presidendile Sauli Niinistöle, kelle töötasu on maksuvaba. Alates 2013. aastast on see olnud 126 000 eurot.

Kuigi Putinile meeldib ennast presenteerida kui rahvameest, kes on alandlikult Vene rahva teenistuses – ja üleval toodud vara loetelu kindlasti toetab seda kuvandit –, ei ole siiski Vene opositsionäär Aleksei Navalnõi ainus, kes on tema rahaasjad kahtluse alla seadnud. Avalikkuseni on jõudnud ka väited nagu oleks Putin kõige rikkam mees maailmas.

Nii Putini administratsiooni kui Vene ministrite mullustest sissetulekutest saab lugeda lähemalt ka eilsest Ärilehe loost, mis tegi värskelt avaldatud deklaratsioonide põhjal ülevaate 25 rikkamast Vene ministrist ja Kremli ametnikust.