Alanud on võidujooks Euroopa riikide poolt ära põlatud AstraZeneca vaktsiinile. Ukraina on järjekorras esimene

Võttes arvesse, et üha enam Lääne-ja Põhja-Euroopa riike piirab AstraZeneca koroonavaktsiini kasutust, on Ukraina asunud juhtima nende Ida-Euroopa riikide nimistut, kes esimesena ärapõlatud doose endale tahab.

Ukraina valitsus, mis on seni suutnud tagada oma elanikele väga väikese mahus koroonavaktsiini – jäädes vaktsineerimiskiiruselt teistest Euroopa riikidest oluliselt maha –, ütleb, et on asunud läbirääkimistele EL-iga, et tagada lähikuudel enda vaktsiiniga varustatus, vahendab Bloomberg.

Pärast seda, kui Taani teatas lõppeval nädalal, et keelab AstraZeneca vaktsiini kasutuse, on ka Tšehhi, Läti ja Leedu ühinenud soovis saada ülejäävad vaktsiinidoosid endale. Euroopa idaosa on viimastel nädalatel muutunud kõrgete Covid-19 surmade ja nakatumiste näitajate poolest üleilmseks koroonapandeemia epitsentriks, mistõttu on täiesti mõistetav, et piirkonda jäävad riigid tahavad täiendavaid vaktsiinidoose.

Päevane nakatumiste arv küündib 20 000-ni

Kuna Ukraina on üks Euroopa madalaima vaktsineerimistempoga riike, on seal inimesed tõenäoliselt valmis heitma kõrvale varasema mure AstraZeneca vaktsiini ja trombide tekke seoste pärast. „Mitte keegi ei hakka vaktsiinist loobuma,” märkis Ukraina tervishoiuminister Maksim Stepanov lõppeval nädalal antud intervjuus. „Kõigi heakskiidu saanud vaktsiinide eelised kaaluvad üles kõrvalmõjudega seotud riskid,” põhjendas ta.

Kuigi Ukraina on sõlminud lepingu 32 miljoni vaktsiinidoosi saamiseks, on seni riiki jõudnud kohale vähem kui miljon doosi. Nende hulgas on olnud nii AstraZeneca kui Hiina ravimitootja Sinovac Biotechi valmistatud vaktsiin. Kuna AstraZeneca vaktsiinitarned on ka pidurdunud seoses viiruse järsu kasvu tõttu Indias, kus vaktsiini toodetakse, on Ukrainal tänaseks õnnestunud vaktsineerida üksnes 433 000 inimest 42 miljonist.

Kuigi venelaste Sputnik V vaktsiini on Euroopa Liidu liikmesriikidest Ungari asunud kasutama, on Ukraina selle välistanud, kuna poliitilised pinged Kiievi ja Moskva vahel on hiljuti taas tugevalt lõkkele löönud. Samal ajal on aga vajadus vaktsiini järele Ukrainas väga suur, kuna igapäevased nakatumise numbrid küündivad sel kuul juba 20 000-ni päevas. Seni pole ükski ELi liikmesriik veel olnud nõus neile ette nähtud AstraZeneca vaktsiinidoose ära müüma.

Kaks inimest kolmest jätkaks AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimata

Ukraina valitsusel on aga AstraZeneca vaktsiiniga seonduvalt veel teinegi suur probleem. Nimelt selgus märtsikuise uuringuga, et kuigi pool elanikkonnast on valmis end vaktsineerima, kaks kolmandikku keelduks AstraZeneca vaktsiinist. Samas on seni vaid alla 0,25% seda vaktsiini saanud ukrainlastest andnud teada kõrvalmõjudest.

Ukraina on alustanud läbirääkimisi, et kindlustada veel 16 miljonit vaktsiinidoosi selleks aastaks ning tahab, et need oleks veel enne aasta lõppu elanikele süstitud. See tähendab, et riik peab oma vaktsineerimiskiirust suurendama viie-kuue miljoni doosini kuus, kasutades selleks suuri vabaõhustaadione.

Kiirus on seejuures äärimiselt oluline, kuna suuremate linnade haiglate taluvuspiir on lähedal ja elanikud on väsinud pikalt kestnud piirangutest. Neljapäevase seisuga oli Ukraina teinud aprillis 187 731 koroonavaktsiini süsti, neist 117 000 olid Pfizeri vaktsiiniga, mis saabus riiki maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO egiidi all. „Me ootame vaktsiine,” märkis Stepanov. „Me oleme täielikult vaktsineerimiseks valmis,” kinnitas ta.