1. Kaugkütte aluseks on keskküttesüsteemi olemasolu. Vanad roomlased kasutasid keskkütet avalike saunade soojendamiseks juba 4. sajandil e.m.a. Kahjuks unustati need tehnoloogiad pärast Rooma impeeriumi lagunemist 4. sajandil m.a.j.

2. Maailma esimene kaugküttevõrk loodi 14. sajandil Prantsusmaal külas nimega Chaudes-Aigues ja see töötab veel tänapäevalgi. Tõendid selle kohta leiduvad tolleaegses kinnisvararegistris, kus on märked külaelanike kohta, kes ei maksnud küttearveid.

3. Eestis on kaugkütte sünnilinnaks Kohtla-Järve. Kohalikust soojuselektrijaamast hakati 1949. aastal soojusega varustama 12 maja. 1951. aastal alustas tööd ka Ahtme soojuselektrijaam ja ka sealsed hooned ühendati kaugküttevõrku.

4. Ainuüksi Tallinna kaugküttetrass on nii pikk, et see ulatuks Tallinnast Daugavpilsi. Jah, see tähendab, et Tallinnas on tarbijaid ühendava torustiku pikkus üle 420 kilomeetri!

5. Tallinna kaugküttetrassi uskumatutest mõõtmetest võib esile tuua ka selle võimsa magistraaltoru – nimelt on kõige laiem toru Tallinna kaugküttevõrgus nii suur, et seal sees võiks vabalt jalutada lasteaialaps.

6. Kaugküte on keskkonnasõbralik – 2021. aasta seisuga toodetakse juba üle 50% Eesti kaugküttesoojusest taastuvenergiaallikatest, milleks on valdavalt puidupõhine biomass. Lisaks on kaugkütte abil võimalik energiasüsteemi integreerida ka teisi taastuvenergiaallikaid (päike ja tuul), mis on nende juhitamatuse tõttu muidu keeruline.

7. Eestlased on kaugkütterahvas! Vaid Taanis ja Lätis on kaugkütte osakaal soojussektoris suurem kui Eestis. Lisaks sellele on enamik Eesti kaugküttevõrkudest heas korras – soojuse tootmiseks kasutatakse kaasaegseid katlaid ja võrgud on renoveeritud.

8. Lisaks kaugküttele on olemas ka kaugjahutus. Hämmastaval kombel on see aga levinud pigem Euroopa põhjapoolsemates riikides – enim kasutatakse kaugjahutust Rootsis.

9. 3G, 4G, 5G ... Kõlab nagu andmeside erinevad arenguetapid. Aga mitte ainult! Ka kaugküttes eristuvad erinevad põlvkonnad. Kaugkütte põlvkondade lõikes on kasvanud selle efektiivsus ning tänapäevaseima ehk neljanda põlvkonna kaugkütte puhul on tegemist täielikult taastuvenergial põhineva, paindliku ja efektiivse kütte- ja jahutussüsteemiga.

10. Kaugküttel on ka oma mobiilirakendus – Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi teadlased on tarbijate teadlikkuse suurendamiseks arendanud kasutajasõbraliku rakenduse Nutisoojus, mille abil saab igaüks vaadata, kui palju energiat kulub tema kodu kütmiseks praegu ja kui palju võiks seda kuluda neljanda põlvkonna kaugküttega.

Kui soovid kaugküttest rohkem teada saada, kaugkütte arengut tulevikus positiivselt suunata ja olla tööturul nõutud spetsialist, siis TalTechi energiatehnoloogia instituudi bakalaureuseõppekava „Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia“ annab sulle selleks tugeva lähtepunkti. Kui soovid saada vajalikud alus- ja inseneriteadmised nii elektrijaamade, soojusvarustussüsteemide kui ka energiat kasutavate seadmete töö kohta, siis on energiatehnoloogia instituudi „Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika“ magistriõppekava loodud just sinule. Vaata lähemalt: teejuht.taltech.ee

Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli juba käib! Avaldusi saab esitada 6. juuli keskpäevani.