Enefit Greeni taastuvenergia valdkonnajuht: 12 aastaga on Eesti energiasektoris toimunud rollide vahetus

Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetika õppekava vilistlane Raido Hallik räägib, kuidas ta erialani jõudis, mis muutused on energeetikas viimase 12 aasta jooksul toimunud ja milliseid muutusi loodab ta näha järgmise 10 aasta jooksul.

Palun kirjelda lühidalt oma praegust töökohta.

Töötan alates 2020. aasta jaanuarist Eesti Energia kontserni kuuluvas ettevõttes Enefit Green, kus vastutan taastuvenergia arenduste ja teenuste valdkonna eest Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Minu meeskond tegeleb peamiselt uute päikese- ja muude taastuvenergiate projektide arendamisega ja juhtimisega. Meie eesmärgiks on kasvatada Enefit Greeni taastuvenergia portfelli ning pakkuda koostöös Eesti Energia klienditeenuste tiimiga era- ja äriklientidele päikeseenergia lahendusi.

Kuidas jõudsid erialani?

Õppisin Pärnu Koidula Gümnaasiumis matemaatika ja füüsika eriklassis ning just seal süvenes mu huvi energeetika vastu. Oma panuse eriala valikusse andis ka minu isa, kes rääkis aeg-ajalt oma tööalastest külastustest erinevatesse Baltikumi elektri- ja soojustootmisüksustesse ning jagas oma nägemusi energeetika tulevikust. Nii ei olnud minu jaoks keeruline ülikoolide seast valikut teha, kuna kõige tugevama taustaga oli tollane Tallinna Tehnikaülikool. Esitasin 2005. aastal avalduse kahele erialale – minu valikuteks olid soojusenergeetika ja elektroenergeetika. Kaalukausil jäi peale soojusenergeetika.

Võrreldes tänast päeva ajaga, millal sa energeetikas alustasid – mis on suurim muutus, mis on valdkonnas vahepeal toimunud ja kuidas on see mõjutanud sinu igapäevast tööd?

Asusin 2009. aastal õpingute kõrvalt tööle Eesti Energia kontserni, kus sel ajal oli põhiliseks ärisuunaks põlevkivi kaevandamine ning sellest elektri ja õli tootmine ning müümine. Esimesi samme tehti ka taastuvenergeetikas, kuid võrreldes põlevkivitööstusega olid tegevused alles algusjärgus. Tegeleti küll aktiivselt taastuvenergia projektidega, kuid suuremad ambitsioonid olid seotud täiendavate elektri- ja õlitootmisüksuste rajamise ning vanade plokkide moderniseerimisega, pidades seejuures silmas nii kontserni kui ka Eesti CO₂ jalajälje vähendamist. Arutelud päädisid investeerimisotsustega Enefit280 õlitehase rajamiseks 2009. aastal ja Auvere elektrijaama rajamiseks 2011. aastal.

Ligi 12 aastat hiljem on rollid valdkondade vahel muutunud. Suuremad plaanid ja arengud on seotud pigem taastuvenergeetikaga, millele aitavad kaasa erinevad toetusmeetmed, tehnoloogiate kiire areng ning ka ühiskonna soov propageerida keskkonda säästvamaid tehnoloogiaid. Nii olen ka oma karjääris sujuvalt liikunud rohelisematel tehnoloogiatel põhinevate arendusprojektide poole. Põlevkivisektori roll on küll vaatlusaluse perioodi jooksul oluliselt vähenenud, kuid on selge, et põlevkivi on ja jääb veel mõneks ajaks oluliseks lüliks Eesti energeetikas.

Millist muutust tahaksid lähima kümne aasta jooksul Eesti energeetikas näha?

Üsna pikalt on räägitud Eesti esimesest meretuulepargi projektist. Loodan järgmise kümne aasta jooksul näha Eestis vähemalt üht meretuuleparki.

Mis on parim asi sinu töö puhul?

Mulle meeldib töötada koos motiveeritud, professionaalsete ja särasilmsete inimestega, kes sütitavad oma tegemistega enda meeskonda ning aitavad kaasa nende arengule. Vähem tähtsam pole ka tõsiasi, et mulle meeldib näha töö tulemusi ja arenduste puhul on selleks väljundiks tavaliselt ideest alguse saanud projekti valmimine. Valdava osa oma tööalasest karjäärist olen saanud kogeda mõlemat.

Mida tahad soovitada või öelda inimesele, kes otsustab tulla energeetikat õppima?

TalTechi energeetika erialasid on tudengid alati pidanud pigem keerulisteks, kuid tänu raskemale õppeperioodile on tööalaselt selle võrra lihtsam. Soovin uutele tudengitele julget pealehakkamist, huvitavaid loenguid ja sisukaid arutlusi õppejõududega!

Kui soovid keskkonna, energeetika ja keemiatehnoloogia teemadel diskuteerida, tulevikus nendes valdkondades toimuvaid muutuseid positiivselt suunata ning olla tööturul nõutud spetsialist, siis annab TalTechi energiatehnoloogia instituudi bakalaureuseõppekava „Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia“ sulle selleks tugeva lähtepunkti.

Kui soovid saada vajalikud alus- ja inseneriteadmised nii elektrijaamade, soojusvarustussüsteemide kui ka energiat kasutavate seadmete töö kohta, siis on energiatehnoloogia instituudi „Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika“ magistriõppekava loodud just sinule. Vaata lähemalt: teejuht.taltech.ee.

Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli juba käib! Avaldusi saab esitada 6. juuli keskpäevani.