OTSE | Erikomisjon arutab avalikul istungil eurorahade kasutamist
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni tänasel avalikul istungil on fookuses Euroopa Liidu 2021–2027 eelarveperioodi põhimõtted ning 2014–2020 eelarveperioodi täitmine.
Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on Eestile eraldatav struktuuritoetuste maht hinnanguliselt kolm miljardit eurot. „Nii suure summa kasutamine peab olema hästi läbi mõeldud, et selle raha abil anda tõuge majanduse taastumiseks kriisist,“ ütles Reinsalu.
Reinsalu märkis, et kuna Eesti majandus on viimase viie aastaga tublisti Euroopa Liidu keskmisega võrreldes kasvanud, siis järgmisel eelarveperioodil väheneb Eestile eraldatavate toetuste maht, kuid siiski saab Eesti ka edaspidi Euroopa Liidu eelarvest rohkem toetusi, kui ise sinna maksab.
Avalik istung algab kell 13.15 ja Delfi kannab seda otse üle. Istungile on kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas, keskkonnaminister Tõnis Mölder ning Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad.
Istungi alustas keskkonnaminister Tõnis Mölder vaatega 2021-2027 rahastusperioodile, kus keskkonnaministeeriumi fookuses on keskkonna- ja kliimameetmete rahastamine.
„Kindlasti on vahendite osakaal varasema perioodiga vähenenud. See aga ei tähenda, et teema olulisus ise oleks vähenenud,” lausus Mölder, viidates rohepöördele. Uue perioodi fookuses on jätkuvalt kliimamuutuste leevendamine. Mahukaimad valdkonnad seejuures on ringmajandus ja roheinnovatsioon, järgmiseks suureks valdkonnaks on kliimamuutustega kohanemine.
Kui ringmajanduse ja roheinnovatsiooni valdkonna toetuste maht on 111 miljonit eurot, siis rohepöörde temaatikale on plaanitud 23,2 miljonit eurot ning põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamise ning tervisekahjude vähendamisele 9,1 miljonit eurot. Kliimamuutustega kohanemisele ja valmisoleku tõstmisele on ette nähtud 75,4 miljonit ning energiatõhususele 28,5 miljonit.
Urmas Reinsalu huvitas, millises ajaraamis plaanitakse neid vahendeid kasutada ning kuivõrd võiks see panustada kriisist väljumisele kaasa aidata. Möldri sõnul lähevad esmalt taastevahendid, siis õiglase ülemineku fondi ning lõpuks struktuurifondide vahendid. „Kindlasti on liikmesriikide huvides, et neid vahendeid võetakse võimalikult ruttu kasutusele, aga nad peavad täitma ka oma eesmärke. Siin ei tasu ülemäära kiirustada,” sõnas keskkonnaminister.
Rahandusministeeriumi esindaja sõnul on Eesti viimase, 2014-2020 rahastusperioodi vahendite kasutusel 4. kohal. Rakenduskava ulatuses on hetkel täidetud 93%, toetuse saajatele on makstud 61% selle mahust. Selle perioodi rahasid saab kasutada veel 2023. aasta lõpuni.
Kahe perioodi ehk 2007-2013 ja 2014-2020 võrdluses saab tuua välja, et esimesel perioodil tehti rohkem baastaristu investeeringuid, viimasel perioodil on olnud aga keerukamaid meetmeid, mis seotus struktuursete reformidega (haldusreform, tööhõivereform, gümnaasiumivõrgu reform). Käesoleva aasta lõpuks loodab rahandusministeerium võtta üle kõikide valdkondadest kohustusi üles 97% ning väljamaksetelt 75%-ni rakenduskava kogumahust.
Kui vaadata 2021-2027 perioodi, siis Eesti kokku saab struktuurtoetuste ja taasterahastust 4,65 miljardit, sellest ühtekuuluvusfondi vahendid moodustavad 3,37 miljardit eurot. Koroonakriisi mõjude leevendamise ehk React-EU rahastamiskava, mille kogumaht on 174 miljonit eurot, näeb ette tervishoiusektori toetamist kriisis ning majanduse elavdamist. „Siin on sihiks toetada turismisektorit ja teisi ettevõtlusvaldkondi, mis on saanud kriisis kõige enam pihta,” märkis rahandusministeeriumi esindaja. Lisaks suunatakse vahendeid tööturu teenustesse.
