VIDEO | IT-firma Helmes tutvustas oma hübriidtöö eksperimendi üllatuslikke tulemusi
Tarkvaraarendusettevõttes Helmes läbi viidud teaduseksperiment näitas, et edukaks hübriidtööks tuleb nii ettevõtte, meeskonna kui ka üksikisiku tasandil teadlikult ja oskuslikult tegeleda oma vaimse vormi säilitamise ja psühholoogilise turvatunde tagamisega. Vaimse vormi hoidmisest on saanud uusim kutseoskus, mis on tulevikus erialateadmiste ja digipädevuste kõrval vajalik nii igale töötajale kui juhile.
Tippliiga mänguga kaasneb ka suurem oht läbi põleda
Helmese asutaja ja tegevjuhi Jaan Pillesaare sõnul kiirendas koroonapandeemia IT-sektoris juba varemgi kasutusel olnud kaug- ja hübriidtöö levikut kõigisse ärisektoritesse. Erinevuse varasemast tõi aga see, et inimesed ja ettevõtted ei saanud enam pandeemia ja isolatsioonide tõttu töötegemise kohta vabalt valida.
„Meil Helmeses on eesmärk, et kui meie inimesed kunagi pensionipõlves kogetule tagasi vaatavad, siis nad mõtleksid Helmesest kui oma elu parimast töökohast. Oleme globaalne teenusettevõte, mängime tippliigas ja meie edu alus on oma valdkonna tipptalentide arendamine ja hoidmine,“ selgitas Pillesaar, miks Helmes nägi vajadust uue töökorralduse tõhususe uurimiseks teadlasi kaasata.
„Tippliigas mängimine on küll inspireeriv, aga seal on oht läbi põleda. Helmeses mängime pikka mängu ja mõtleme 10 aastat ette, seega on oma inimeste hoidmine, nende vaimse vormi ja heaolu toetamine meie jaoks kriitilise tähtsusega ning selge ärilise mõjuga ülesanne,“ lisas ta.
Helmese arendusjuhi Aino-Silvia Tali sõnul jõuti eksperimendi käigus veendumusele, et ettevõte ja juhid peavad hübriidtöö puhul investeerima lisaaega, tähelepanu ja ka raha nii töökorraldusse kui inimestevaheliste suhete säilitamisse. „Ei saa ega tohi keskenduda ainult töö ärategemisele ning lasta inimsuhetel omasoodu minna. Piltlikult öeldes tuleb panustada spontaansuse planeerimisse, et tagada sellest tulenevat turvatunnet ning vaimset vormi,“ rääkis ta.
Saja Helmese töötaja osavõtul kuue kuu jooksul tehtud eksperiment tõestas, et nendes tiimides, kus keskenduti teadlikult inimeste vaimsele vormile ja hoiti üleval avatud vestlusi selle ümber, näitas inimeste psühholoogiline turvatunne selget kasvutrendi. Samas kui heaolu hoidmise mõttes isevoolu liikunud kontrolltiimides turvatunne aja jooksul aina kahanes.
Enamus Helmese töötajatest eelistab edaspidi hübriidtööd
See leid on Aino-Silvia Tali sõnul ka äriliselt kõigi ettevõtete jaoks oluline, sest psühholoogiline turvatunne on asjaolu, mis mõjutab tiimitöö efektiivsust kõige tugevamini. „Teiseks nägime, et spetsiaalselt juhendatud pilooditiimides tõusis ka selgus ja kontrollitunne prioriteetide, plaanide ja otsustusprotesside osas, mis on turvatunde kõrval järgmine oluline tööefektiivsust mõjutav tegur. Meie aju lihtsalt funktsioneerib nii - vajame inimestena selgust ja kindlustunnet, et „kõik on kontrolli all“, eriti keset muutlikke aegu.“
Uuringu tulemusena selgus, et enamus Helmese töötajaid (ligi 90%) eelistab ka tulevikus hübriidtööd, kusjuures 53% neist töötaks peamiselt kodust ja 36% peamiselt kontoris. Kõigest 2% tahab töötada ainult kontoris ja 9% ainult kodus. 85% töötajatest tunnevad ennast kodust töötades vähemalt sama produktiivselt kui kontoris olles, kusjuures oluline aspekt on ka see, et veerand töötajaist on kodus töötades produktiivsemad.
Eksperimendi ühe tulemina ei kavatse Helmes oma kontoripinna suurust vähendada. Hoolimata faktist, et tulevikus jääbki suur osa töötajaist eri aegadel nii kodus töötamise kui hübriidtöö võimalusi kasutama, on Helmes otsustanud säilitada igale seda soovivale töötajale personaalse töökoha ka kontoris. Uuringutulemuste põhjal muudab Helmes oma kontoriruumide funktsionaalsust ja kasutusviise, sest hübriidtöö efektiivseks korralduseks on juba olemasolevaile juurde vaja teha nii telefoni- ja videokõnede bokse, väikesi nõupidamisruume kui ka sotsiaalse suhtluse alasid.
„Erinevalt levinud hoiakust, et hübriidtöö korral vajadus ettevõtte kontoripinna järgi oluliselt väheneb, oleme meie nüüd veendunud, et Helmes ei saa seda teed minna. Meie eksperiment kinnitas, et meeskondadena tarka tööd tegevail inimestel on ikka vaja ka ühist füüsilist ruumi ning inimeste näost-näkku suhtlust, et avalduksid nii loovus, meeskonnatöö lisaväärtus kui äri edasi viiv innovatsioon,“ selgitas Tali.
Kasutati ka mentorlust
Eksperimendi jooksul prooviti Helmese kaheksa piloottiimi ja viis kontrollgrupitiimi ehk kokku sada töötaja peal eelmise aasta augustist tänavu veebruarini läbi erinevad hübriidtöö jaoks sobivad töökorraldus- ja juhtimismudelid, et neid pidevalt jälgides ja analüüsides valida välja efektiivseimad.
Koostöös Milttoni muutuste nõustajate ja teaduskonsultandist psühholoogiga viidi läbi regulaarseid küsitlusi tiimide efektiivsuse ja heaolu kohta, tehti tiimide retrospektiive, vahekokkuvõtteid tiimijuhtidega, samuti korraldati fookusgrupiintervjuusid, ühiseid ajurünnakuid ning kombineeriti kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimisviise.
Eksperimendis osalenutelt küsiti üle nädala kümme küsimust, mis põhinesid teadus- ja tõenduspõhistel mudelitel inimeste pikaajalise motivatsiooni, vaimse vormi ja meeskonnatöö efektiivsuse kohta. Iga hindamise järel anti tiimijuhtidele tagasisidet nende tulemuste kohta koos omapoolsete soovitustega - millega on hästi ja millele enam tähelepanu pöörata. Tegemist oli ühtlasi omamoodi mentorlusprotsessiga, kus tiimijuhtidel tekkis koordineeritud võimalus tegeleda teadlikumalt oma inimeste heaolu ja efektiivsuse toetamisega.
Suurem osa eksperimendi käigus kogutud teadmisest ja kogemusest on rakendatavad ka väljaspool tarkvaraarendus-sektorit. Helmes plaanib uuringu tulemustest lähtuvalt korraldada edasise töö grupi ligi 1000 töötajale 5 riigis asuvates kontorites.
