Hagejaks on lisaks Ühendriikide valitsusele ka Federal Retirement Thrift Investment Board (FRTIB).

Väljaande teada on tegu esimese korraga, kui USA Skandinaavia ettevõtte kohtusse kaebab.

Hagi on seotud rahapesuskandaaliga, mis puudutas Eesti filiaali. Väidetavalt nõutakse kahjutasuks 10 miljonit Taani krooni (1,34 miljonit eurot), ent antud summa võib märkimisväärselt kasvada.

Ärileht ja Eesti Ekspress on kajastanud, et Taani prokuratuur uurib Danske Banki tegevust seoses panga Eesti filiaalist aastatel 20072015 läbi käinud 200 miljardi euroga. Uurimisversiooni kohaselt võidi pangas rikkuda erinevaid rahapesuvastaseid reegleid.

2019. aastal esitas Taani prokuratuur kahtlustuse kokku üheksale Danske Banki endisele töötajale. Nende seas ka Borgenile. Ta lahkus pangast aasta varem septembris.

Tänavuse aasta alguses selgus, et Danske Banki kuus pankurit vabanes rahapesukahtlusest. Kas nende seas ka Borgen, pole teada.

Mis puutub ameeriklaste hagisse, siis Danske ei soovinud teemat pikemalt Børsenile kommenteerida. Pressiosakonnast öeldi, et nõuetega tegelevad nende advokaadid.