Möödunud aastal oli naiste keskmine brutotunnitasu 7,70 eurot ja meestel 9,13 eurot. Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus finants- ja kindlustustegevuse (29,4%), mäetööstuse (26,1%) ning info ja side (24,1%) tegevusalal. Sarnaselt 2019. aastaga oli ka eelmisel aastal veonduse ja laonduse tegevusala ainus, kus naised teenisid meestest rohkem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Karina Valma sõnul on palgalõhe Eestis alates 2013. aastast vähenenud 9,2 protsendipunkti. „Võrreldes 2019. aastaga vähenes palgalõhe mullu kõige enam ehituses ning suurenes kõige rohkem majutuse ja toitlustuse tegevusalal. Kunagi varem ei ole meeste ja naiste palgaerinevus Eestis nii väike olnud,“ ütleb Valma.

Eesti on teadupärast juba aastaid olnud Euroopa Liidu kõige suurema palgalõhega riik. Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on ka väga suured erinevused selles osas, kui suur palgalõhe neil riigis on.
Näiteks väikseima palgalõhega riikide hulka kuuluvad 2019. aasta andmetele tuginendes Luksemburg, Itaalia ja Rumeenia, kus see oli alla 5%. Eesti aga jagab suurima palgalõhega riikide nimistu tipus enam kui 19%-lise palgalõhega kohti Saksamaa, Austria ja Lätiga. Paljudes riikides palgalõhe siiski sarnaselt Eestile väheneb, mõnes üksikus ka kasvab.