Uue rekordi või languse ootuses? Panused kinnisvaraturul on taas kasvanud väga suureks

Maa-ameti andmetel tehti 2021. aasta esimeses kvartalis kinnisvaraturul 13 700 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ja hoonestusõigused. Ostu-müügitehingute koguväärtus oli samal perioodil 1,15 miljardit eurot. Sellest kõrgem on tehingute koguväärtus olnud vaid eelmise aasta neljandas kvartalis ja 2006. aastal.

Tehingute koguarv kasvas eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 18 protsenti, kuid oli kaheksa protsenti väiksem kui neljandas kvartalis. Tavapäraselt on esimese kvartal kinnisvaraturul kõige rahulikum. Tehingute koguväärtus tõusis eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes ligi 30 protsenti ja langes neljanda kvartaliga võrreldes ligi kuus protsenti.

Korteriomanditega tehti tänavu esimeses kvartalis 6983 ostu-müügitehingut, sealhulgas eluruumidega 6181. Eluruumidega tehinguid oli 2021. aasta esimeses kvartalis ligi kaheksa protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal, kuid eelneva kvartaliga võrreldes seitse protsenti vähem.

Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli esimese kvartalis ligi 544 miljonit eurot, on aastatagusest ajast viiendiku rohkem ja eelmisest kvartalist ligi kuus protsenti vähem. Esmamüükide arv vähenes eelneva kvartaliga võrreldes oluliselt, mistõttu kõikides korteritehingutes vähenes uute korterite osatähtsus viiendikuni (neljandas kvartalis oli näitaja 26 protsenti).

Esimeses kvartalis maksis Tallinnas uus kahetoaline korter keskmiselt 140 141 eurot (3002 eurot ruutmeeter), seevastu järelturul oli kahetoalise korteri keskmine hind 91 145 eurot (1939 eurot ruutmeeter). Keskmiselt kõige kallimad uued kahetoalised korterid müüdi Kesklinna linnaosas ja kõige odavamalt sai uue kahetoalise korteri Lasnamäe linnaosas.

Maa-ameti kinnisvara hinnaindeks kasvas aastases võrdluses ligi kolm protsenti, sealhulgas eelmise kvartaliga võrreldes ligi üks protsent. Võrreldes eelmise kvartaliga korteriomandite hinnaindeks kahanes 0,8 protsenti, hoonestamata maa hinnaindeks kasvas kaheksa protsenti ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks kahanes ligi viis protsenti.

Kvartaalsetest muutustest olulisem on jälgida pikemas aegreas toimunud muutusi. Maa-ameti indeksi põhjal saab öelda, et alates 2003. aasta kolmandast kvartalist on Eesti kinnisvarahindades toimunud 3,8-kordne hinnakasv. Sealjuures on korterite hinnad kasvanud ligi 4,2 korda, hoonestamata maa 3,5 korda ning hoonestatud elamumaa 3,3 korda. 2007. aasta teisest kvartalist kuni 2009. aasta kolmanda kvartalini hinnad langesid, peale seda on hinnad olnud tõusutrendis.