Hagejaks on lisaks Ühendriikide valitsusele ka Federal Retirement Thrift Investment Board (FRTIB). See organisatsioon haldab ligi 600 miljardi dollari väärtuses föderaalametnike pensionifonde. Hagi on seotud rahapesuskandaaliga, mis puudutas Eesti filiaali. Väidetavalt nõutakse kahjutasuks 10 miljonit Taani krooni (1,34 miljonit eurot), ent antud summa võib märkimisväärselt kasvada.

Ärileht ja Eesti Ekspress on kajastanud, et Taani prokuratuur uurib Danske Banki tegevust seoses panga Eesti filiaalist aastatel 2007-2015 läbi käinud 200 miljardi euroga. Uurimisversiooni kohaselt võidi pangas rikkuda erinevaid rahapesuvastaseid reegleid.

FRTIB kandis kahju, kuna oli investeerinud Danske Banki aktsiatesse. Kuna aktsia kukkus skandaali tagajärjel, tõi see FRTIBile rahalist kahju. Danske Banki aktsia kukkus kõigepealt majandusväljaandes Børsen uudise peale kaheksa protsenti ehk kahe kuu madalamale tasemele.

Pangal on soolas mitmeid kohtuasju, mille nõuete kogusumma ulatus Danske Banki läinud aastaaruande kohaselt kokku 12,4 miljardi Taani kroonini ehk 1,67 miljardi euroni. „Me uuendame iga potentsiaalse arengu alusel kvartaalselt nõutete kogusummat," teatas eile pank. „Danske Bank kaitseb ennast selliste nõuete vastu. Kohtuasjade kestvus ja tulemus on ebaselged."

Hageja advokaat Thomas Donatzky kinnitas Reutersile kohtuasja, kuid keeldus detailidesse minemast. Danske Banki endise juhi Thomas Borgeni advokaat Peter Schradieck keeldus kommentaaridest. Borgen lahkus 2018. aastal pangast keset rahapesuskandaali. USA justiitsministeerium uurib ka tema rolli Danske Banki Eesti rahapesuasjas.

Danske Bankis toimus mõne päeva eest taas juhivahetus. Uus juht Carsten Egeriis teatas esmaspäeval, et kavatseb jätkata eelmise juhi Chris Vogelzangi strateegia elluviimist. Vogelzang astus ootamatult tagasi, kuna tema varem juhitud Hollandi pangagrupi ABN Amro suhtes algatati võimaliku rahapesu uurimine.