Märtsi keskel otsustas valitsus, et eesliini töötajaid vaktsineeritakse AstraZeneca vaktsiiniga. Tegemist oli poliitilise otsusega, sest vaktsiini maine oli kannatada saanud ja riik otsustas sellega näidata avalikku usaldust selle preparaadi vastu.

Hiljem, kui üle Euroopa otsustati, et AstraZeneca vaktsiini alla 60-aastastele siiski ei süstita, jooksis seetõttu ummikusse ka eesliini töötajate vaktsineerimine. AstraZenecaga seda enam teha ei saanud, ent teisi vaktsiine polnud selleks piisavalt ning prioriteediks oli vanemaealiste kaitsepookimine. Nii jäigi eesliini vaktsineerimine teadmata ajaks soiku.

Märtsis liikus eesliini vaktsineeritavate nimekirja koostamine sotsiaalministeeriumi alt riigikantselei alla, kes hakkas koos vastutavate ministeeriumitega nimekirju koostama, kes ikkagi eesliinist ennaktempos vaktsineerida tuleb.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles terviseameti pressikonverentsil, et riigikantselei esitab koos sotsiaalministeeriumiga neljapäeval valitsusele konkreetse ettepaneku, millal, millises tempos ja milliste vaktsiinidega eesliini vaktsineerimisega jätkata saab. Valitsus arutab seda neljapäevasel kabinetiistungil.

Kuigi ka kaubandus- ja teenindussektori ettevõtted on andnud märku, et soovivad, et nende töötajad ka eesliinina kiiremas korras vaktsineeritud saaks, ütles Liis Velsker riigikantseleist täna Ärilehele, et hetkel on eesliini töötajate vaktsineerimisel tagatud vaid 2. doosid ja uusi gruppe vaktsineerima ei suunata, kuna aprillikuu lõpuni on fookuses riskirühmade vaktsineerimine.

Eesliinina on vaktsineerida saanud õpetajad, päästjad, politseinikud, sisejulgeoleku valdkonna töötajad, sotsiaalhoolekande töötajad, KOV elutähtsate teenuste osutajad (vesi, kanalisatsioon, kaugküte), kriitiliste teenuste (side, vedelkütus) tagamiseks minimaalne tehniline personal.